tartu on üks pretty freaking amazing linn. suvel satun ma nii harva kesklinna jalutama. aga see pühapäev, tänu nendele imelistele inimestele, kes meil siin külas käisid, sain isegi üle pika aja tartu kesklinnas, toomemäel jne jalutada. ja see oli nii tore. armastan tartut. ja jällegi üks imeline päev. lihtsalt korjaks need unustamatud hetked ühte purki ja hoiaks seal ja rasketel hetkedel laseks vabaks. eks. lihtsalt. nad annavad jõudu. ja siis on nii kurb lahkuda.

ja folk oli kõige mõnusam muusikaline elamus üldse. meie ei läinud seda teed, et chillime ja siis vahepeal käime kontsertidel, vaid vastupidi, käisimegi kontserdilt kontserdile. ja sellepärast oligi muusikaelamus nii imeline. nii palju erinevat segunes omavahel, inimesed, esinejad olid kõik nii heas tujus, sest see õhkkond oli lihtsalt nii mõnus ja vaba. lihtsalt chilli ja naudi. ja kuna me ei chillinud niisama eriti, siis kolmanda päeva õhtuks olin mina omadega ikka läbi, selg valutas ja jalatallad olid villis ja uni ja nii edasi. kuid siiski, see üritus tegi mu suvest minu suve. mõnus. aga järgmine kord ilmselt chilliks rohkem ja siis käiks lihtsalt konkreetsetel kontsertitel. ma ei oska seda sõna käänata. mu eesti keelest pole üldse midagi järele jäänud. svjata vatrat ma polnud kunagi laivis näinud. appi kui hea. lihtsalt nii mõnus, lahe, niii hea. ja paabel. ja zetod ja klapp ja blima ja kõik teised ka. nano stern. ja kõik teised etno in transiti tüübid ka. hea. pildid millalgi hiljem, sest mina võtsin oma fotoka küll kaasa, aga aku suutsin koju jätta, nii et saan pildid millalgi hiljem.

i'm so excited. ja igatsen nii paljusid.