oh kui hea. jõudsime eile just liisu ja gerliga suvekoolist tagasi. see toimus siis tallinnas. alguses pidi toimuma pärnus, aga nad vahetasid viimasel hetkel kohta. millest polnud tegelikult midagi. alguses olime väga pettunud. aga tegelikult, it was for the best. jällegi. suve kõige parem toredam osa. ma polnud neid inimesi kaks aastat näinud. ma olen neid enda teadmata nii väga igatsenud. lihtsalt see unity, mida ma seal tunnen. see on nii võimas. pole vahet kui vana sa oled, kust sa tuled, millega tegeled. kõik võetakse vastu. kui hea. ja et nad meid endiselt nii soojalt vastu võtavad. see on kõige parem tunne üldse. et kui muidu äkki ei lähe nii hästi, siis need inimesed panevad su muresid unustama. ja nende inimestega saab rääkida kõigest. see on selline hinge toit, et see on lihtsalt amazing ja jääb sinuga ka pärast suvekooli lõppu. lihtsalt rääkida endast ja jagada oma elu ja kogemusi ja kuulata neid inimesi. nii hea on rääkida tõsisematel teemadel ja minna kaugemale small talkist inimestega, keda vaevu tunned. nii hea.

lihtsalt nii palju soojust ja armastust sain enda südamesse. et tahaks jagada.

ja alati on raske pärast suvekooli reaalsusega harjuda.