currently reading : musta pori näkku .

nii imelik, viimased paar nädalat olen üritanud lugeda don quijotet. ja pean ennast sundima seda lugema, sest see ei paku mulle midagi. vaatamata sellele, et just selles piirkonnas, kus see üllas ullikesest rüütel seikles, veedan ma järgmisest aastast vähemalt poole. aga hambad ristis loen selle lõpuni muidugi. ja loodetavasti läheb paremaks ka.

aga eile, kui olin tööl ja võitlesin unega, siis päästis mind une küüsist ainult mihkel raud. õnneks olin piisavalt taibukas, et just see raamat cervantese geniaalsuse asemel kaasa võtta (ei taha üldse cervantese kohta pahasti öelda, ei tea tema loomingust pmst midagi), sest olin seda nii kaua juba lugeda tahtnud, aga hadn't really gotten round to it earlier. aga mõtlesin, et töö juures nagunii tekib hetk (ma lahkusin sealt hommikul pärast kaheksat), et seda lugeda. ja tõesti, tekkis, ja sain poolest raamatust umbes jagu juba. st, mis jagu, see on lihtsalt nii nauditav. tõesti hea. couldn't put it down really. aga pidin. aga täna õhtul jätkan selle lugemist, ma arvan.

aga don quijote ei jää ka mu tähelepanust täiesti ilma. pean temaga ka ikka lõpuni tutvuma enne lahkumist. saan siis ka sõna sekka visata, kui sellest juttu tuleb. no ilmselt tuleb, sest seal on ju lausa don quijote muuseum. jaa. that is where I'm going. and to be honest, no puede esperar. google translate ütles, et see tähendab can't wait. jap, that is how prepared I am. ei, kõigega saab hakkama.

las ma nüüd mõtlen, mis filme ma kõiki olen siin vaadanud pühade ajal. jaaa, natuke käest ära on läinud.

it's a wonderful life, charlie and the chocolate factory, eight below, some like it hot, bring back the a-team, the black balloon. ja midagi veel tegelikult kindlasti. muidugi 30 rocki umbes kolm hooaega vaatasin ära, st nüüd olen joone peale saanud sellega. jaa, imelik, ma tean. liiga palju vaba aega. aga 30 rock on hea. tina fey on mu nii lemmik praegu. aga täna peab tööle minema. samas, happy thoughts are going to help me every step of the way.

muide, the black balloon oli väga hea film. liisu ütles, et see on väga sarnane ühele filmile, milles olid johnny depp ja leonardo. ma mäletan ka, et selline film oli, aga ei ole ise näinud. igatahes, soovitan kõigile, kellel see pöffil nägemata jäi (tartus seda pöffil muidugi ei olnud ka). ja iluspoiss rhys wakefield mängis seal muidugi ja ilustüdruk gemma ward, kes meenutas mulle TOHUTULT, nii, et ma olin täitsa kindel kohe, et see ongi tema, seda tüdrukut, kes mängis doktor parnassuses, ehk siis lily cole'i. aga siis kui vaatasin pilte, sain aru, et ei ole ikka nii ühte moodi. kuigi mõlemad on kuidagi sellised tulnukalikult ilusad.

how gorgeous.

could not resist it. kannatage koos minuga nüüd.

Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi;
talle nagu ei läheks see üldse korda, mida meie temast arvame.
Kui vihma sajab, sajab ta kõigi peale, sajab kurja inimese ja hea inimese peale, anderikka inimese ja teistsuguse inimese peale.
Päike paistab kõigi inimeste peale, pimedate ja nägijate peale. Ja meie mõtted ei loe midagi, kui välku lööb - ei loe välgule.

Ma vaatan kõigi nende asjade ja inimeste peale ja mulle näib, et see kõik on nii puhas ja süütu, et tundub, nagu oleks see lapsepõlves. See kõik on juba nagu olnud; muidugi - praegu ei ole minul lapsepõlv, aga kellelegi on see lapsepõlv. Keegi on praegu laps.

Mina olen Eestis esimest korda. Ma olen siin 1948. aastast. Igal hommikul avan silmad ja ma võin öelda: "Milline imeline maa!"

- juhan viiding -

lihtsalt meenus. tahakski lugeda head eesti luulet praegu.

see aasta ei ole kerge olnud. by any means. selline pilvine.

aga samas vahepeal tuli sealt pilve vahelt päikest ka läbi.

ja i cannot even express how blessed i am.

ja järgmine aasta tuleb parem, ilusam, muretum, täiesti teistsugune.

sest ma kavatsen ise ka parem olla. st minu new year's resolution (i never do these things) on, et ma kavatsengi olla parem inimene. õppida ennast ümbritsevatelt headelt inimestelt ja üritada ka negatiivsetele, emodele:D positiivsust süstida. jaaaaaaaa.

ja imelist ja rahulikku aega.

looking out across the loneliness

Hallelujah lugu meenus seoses selle nädalaga. Mõnus kiire tegevust täis oli see nädal..aga mitte sellepärast hallelujah. millegi muu pärast hoopis.

aga see nädal oli kontserdine. oi kui mõnusalt kontserdine.

teisipäeval käisime Heliniga Viljandis, mis on lihtsalt nii armas koht, et I'm glad, et me seal käisime just. ja miks me käisime? sellepärast, et me käisime kontserdil. Birgiti ja Taneli ja Tallinna poistekoori kontserdil. Ja kontsert oli ilus. Tanel on ju alati hea. ja poistekoor oli ka nunnu ja isegi Birgit ei häirinud väga:D Ei, ta laulab hästi, aga muidu...nojah. Igatahes, armas kontsert oli. Ja muidu oli ka meil nunnu ju. Helin oma hella ja härda südamega võttis täitsa mitu hääletajat peale, ja muidu oli meil ka väga tore. Ainult et superstaaridest olid ainult Jaanus ja Getter. Jällegi, mul pole nende vastu midagi, aga no tõesti, ma saan aru, kui Otil ja Brigitil ei ole aega praegu, aga Marten oleks ikka võinud ju tulla.

Neljapäeval käisime ka kontserdil. Valge gospeli kontserdil. Mina kusjuures ei olnud üldse niii väga vaimustuses sellest kontserdist, sest vist paar aastat tagasi kui ma sellel samal kontserdil käisin, siis ei saanud ma nii väga võimast kogemust, kui ootasin...nii et mu lootused ja ootused ei olnud eriti üles kruvitud which actually turned out to be a good thing, sest kontsert meeldis mulle:D Äkki just sellepärast, et ma ei oodanud sellest eriti midagi. Aga kõik olid kohal, ROLF, Ines, Lowry, Kaire Vilgats, Taavi Immato jaa nii edasi. Ja kuna me olime juba umbes tund aega varem kohal seal, siis saime kõiki ikka mitu korda ka enne näha. Ja Ott oli ka seal. Me olime sellega väga rahul, sest alguses oli ju reklaamitud, et ta ka laulab seal. Kontsert oli ilus, tore ja nii edasi. WAF koor on ikka võimas. Vahepeal karjuvad ainult liiga kõvasti. Samas, me olime kohe päris ees, teises reas ja kõlar karjus kõrva meile. Aga nad on võimsad and you cannot blame them for that. Ja Ott otsustas selle asemel, et laulda, hoopis meie taga istuda ja ka niisama kontserti nautida. oh teda.

ja täna. täna käisime katiga sellisel kontserdil nagu valg(r)ed jõulud. ma ei ole tohutu valgre fänn, ma arvan, et minu jaoks on meie kohviku peod valgre igaveseks ära rikkunud (you know how süldilaua pidudel on tihti ka pillimees ja siis lauldakse selliseid üldrahvalikke laule...ja vagre kuulub väga tihti sinna playlisti. purjus inimesed, ebameeldivad inimesed tihti, valgret laulmas...) aga läksime, sest Märt Avandi oli seal. Noh, Gerli Padar ja Lenna Kuurma ja Rain Simmul ka. Aga Märt Avandi siiski. Ometigi suutsin ära oodata selle hetke, kui teda kontserdil saab kuulda (siia juurde peab ära märkima, et ootan selle aasta tujurikkujat). Ja tore vahva oli jälle. nad tegid seal sellist väikest näitemängu ka ja tore oli. nalja tegid ja nii edasi. valgre laulude sõnadega.

muidu eile oli mul viimane tund anette ja hannaga ja see oli nii nunnu. me vaatasime high school musical 2-te with no subtitles ja siis lasin neil endale seletada, mis mingis kohas juhtus. Igatahes, sinna juurde sõime mini ciabattasid ja brie juustu, mis oli niii hea ja siis Leena oli meile teinud kooki ka ja jõime glögi ja üleüldse nii armas oli.

christmas in sweet tartu.

brad pitt's face and jesus' abs.

heihei. filmid filmid. koolis ja üleüldse on rahulikum hetkel...et vaatame filme. tegelikult mitte eriti palju, aga kaks head filmi.

esiteks vaatasin eelmisel nädalal sellist filmi nagu good hair. olin vist näinud, kui chris rock rääkis sellest oprah's üks kord. igatahes, chris rocki tütred olid temalt küsinud, et daddy, why don't we have good hair? ja chris oli selle peale mõtlema hakanud, et mis mõttes good hair, what is good hair. eenivei, siis ta hakkas asja uurima ja rääkis igasuguste inimestega jne. No tõesti, neil ei ole head juuksed, ainult pusa ja nad peavad kasutama selleks, et juuksed hoiaksid hästi ja ei oleks selline sasipundar, sellist asja nagu relaxer. ausalt, mina kuulsin sellest esimest korda...see on selline kemikaal, mida pannakse pähe ja siis on juuksed relaxed. aga see kemikaal on ikka jube karm. ai ai ai. igatahes, suhteliselt huvitav film. selline hariv;)

ja siis eile ometigi vaatasin ära (500) days of summer. ma olen vist umbes pool aastat kui mitte kauem oodanud, et see kinno tuleks, aga no ei. tallinnasse nüüd isegi tuli vist, aga tartusse, ei. ja pöffil oli ta ka ainult tallinnas see avafilm vms. aga i guess i had to take matters into my own hands. ja vaatasin ära. see kehv kvaliteet ja heli ei teinud sellele filmile muidugi au. aga muidu. nii armas film ju. need kaks: joseph gordon levitt ja zooey deschanel on nii armsad. no ideaalselt sobivad kokku. ja see muusika. ja see stoori. ja no ega tegelikult seal midagi erilist ei olnudki, selline reaalne pigem. mulle tundus. maybe that's just me.

the temper trap - sweet disposition.

expectations vs reality.

heihei. pöffi lainel olin ma see nädal. kuigi ega ma käisin ainult kahte filmi vaatamas ja ei uurinud kava ka lähemalt, et kas on midagi muud ka, mida näha tahaks.

Neljapäeval käisime vaatamas sillega "Lood Yodokist". See oli siis inimõiguste programmi raames. Film oli sellest, et kuidas üks euroopa režissöör, keda hämmastasid need show'd, mida põhja-koreas kim yong-il'i auks tehakse, kus on tohutu rahvamass, terve staadion on neid täis, imelised värvid, koreograafia, kõik laulavad valitseja kohta, kui vahva ta on. Igatahes, selle productioni professionaalsus väga meeldis sellele režissöörile ja kuna tal oli soov teha film nendest koonduslaagritest, mis põhja-koreas on ja basically sellest, mis seal toimub, siis kasutas ta selle ära. Ehk siis, kuna teda Põhja-Koreasse ei lastud seda filmi tegema, siis ta otsis Lõuna-Koreas üles ühe lavastaja, kes oli pärit Põhja-Koreast ja kellel endal oli ka lugu rääkida. Eenivei, siis nad otsustasid kokku panna muusikali erinevate inimeste, kes olid kuidagi Yodoki koonduslaagriga seotud, lugudest. Seal oli nt Kim Yong-Il'i endine isiklik ihukaitsja, kes oli kuidagi sattunud Yodokisse, selle koonduslaagri üks valvureid ja erinevad vangid. Kõigil oma lood. Alguses mulle tundus, et okei, see on õudne küll, aga ma kuidagi ootasin, et ma saaks mingit uut infot sealt. Et midagi uut, mida ma enne ei teadnud. Tegelikult ma ei teagi, kas ma olin enne teadlik nendest tohututest koonduslaagritest, kus igas ühes on umbes 50 000 inimest. Aga mida film edasi, seda rohkem sain ma uusi asju teada. Nt mõtlesin ma, et mille eest siis inimesi sinna saadetakse? Ükskõik mille eest. Nt oli inimene, kes oli Kim Yong-Il'i pildi põrandale pannud. Ja siis üks, kes oli tema-kujulise büsti ära lõhkunud. Et pretty much anything...ja muidugi, kui sa üritad põhja-koreast ära põgeneda ja sind kätte saadakse, siis lähed ka ikka laagrisse. Ei hellitata. Ja siis on selline asi ka, et kui sa oled koonduslaagris, siis oleks ju loogiline, et kui elu seal ikka väga koledaks läheb, siis on alati üks tee välja...: enesetapp. Aga ei, mitte Põhja-Koreas. Seal on see seadusevastane ja kui sina ennast ära tapad, siis saab terve sinu pere karistada..ehk siis, kui nad ei ole veel koos sinuga laagris, siis pärast sinu enesetappu saavad nad first-class ticketi sinna. Ja kui mõni inimene oli laagris meant to die millegi eest, siis ta pandi lihtsalt kasti sisse. Sellise kasti sisse, kus ei saa püsti seista ja saad ainult põlvitada..nad panevad su sinna põlvitama ja basically leave you to die. Ja lapsed muidugi....lapsi kasutatakse seal niimoodi, et koonduslaagrites vangis olevad inimesed töötavad tihti kaevandustes ja lapsi kasutatakse selleks, et pääseda ligi kohtadele, milleni muidu ei jõua. Ehk siis selline töö ja mürgine õhk vms ei mõju lastele just hästi ja seal öeldi, et 16-aastased näevad seal välja nagu 8-aastased, sest nende areng on lihtsalt seisma jäänud. Ja mida nagu teha saaks? ei saagi..ja see jäigi mulle segaseks, et kuidas need inimesed, kes oma lugusid rääkida said, sealt pääsesid. No kuidagi pääsesid...aga mind piinas filmi ajal see mõte, et samal ajal kui mina seda filmi vaatan, on seal Yodokis kindlasti nii mõnigi inimene kasti sees kinni ja elusalt sealt ei pääse. Ja mida me teha saame? someone should stop kim.

ja teine film oli the imaginarium of doctor parnassus. otseloomulikult käisime seda vaatamas. Kuidas siis mitte. Mitte ainult Heath Ledgeri viimane film (kuigi põhiliselt muidugi sellepärast), aga ka Terry Gilliami film, kes tegi siis ka Monty Python and the Holy Graili...ja ka teisi Monty Pythoni filme, I guess, aga mina kui kõige ebatavalisem inka fill või üleüldse inimene, ei ole rohkem neid näinud:D Ja muidugi treilerist jättis see film ka sellise maagilise mulje, need värvid jne. Igatahes, shokeeriv oli see, et esimene hetk, kui heath ledgerit näidati, oli ta üles poodud. Suhteliselt creepy. Aga muidu oli tema ikka hea nagu ikka...ja siis see oli ka nii magic, kuidas nad olid suutnud sellest ikkagi niii hästi välja tulla, et teda filmi tegemise lõpus enam ei olnud...nii hästi olid Johnny, Jude ja Colin sinna niimoodi seotud, et nad küll mängisid sama karakterit, aga pididki olema erinevad. Kuigi...tegelikult olid nad niiiii sarnased temaga. Võib-olla Colin oli kõige vähem..ta ilmselt pidigi olema kõige vähem..aga teised...no tõesti. Mõnes mõttes on see vist

digitaalselt kuidagi tehtud nii, aga samas olid nad kõik ikka täitsa oma nägu ka...ma ei tea. Jah. Ja see tüdruk, kes mängis Valentinat..no kui nukunäoga saab olla:) Ja muidugi selline maagiline, vahva. Mulle meeldis. Kuigi eks Briti aktsendiga on mul endiselt probleeme...kõigest ei saa ma endiselt aru. (samas polnud asi kaugeltki nii hull, kui selline film, nagu Michael Collins, mida Gordon meile näitas, kus ma ei saanud mittttte millestki aru..nii et iiri aktsent (oli vist iiri..) on veel kohutavam. No mitte kohutavam, aga raskem aru saada, kui kõrv ei ole harjunud. samamoodi pean ma iga loengu alguses enda kõrva ka ümber sättima, et gordoni thick scottish accentist ennast läbi närida.)

igatahes, muidu. kas keegi tuletaks mulle meelde järgmine aasta enne nn imede ööd, et ma ei taha sinna minna..ükskõik kui väga mul midagi vaja on.

ärikeeles oli eksam juba ära..no sai kaelast ära.

filmi arvestuse sain kätte...eriti hale tegelikult. ma ei saanud seal üldse kohal käia, umbes täpselt kaks korda käisin, olen näinud 1,5 filmi, aga kuna mu essee oli piisavalt hea, siis sain arvestuse juba kätte ja ei peagi teist kirjutama. Aga ma ei tahtnud üldse nii tegelikult..ma ju võtsin selle aine, et filme vaadata...aga ei saanud. Damn it. Ja ma kardan, et üksi nüüd hiljem ma küll eriti ei viitsi neid filme järele vaatama hakata.

ja muiduuu. eile käisin tööl. gaash, ei tahaks üldse tegelikult.

tahaks juba rutem minna.

jaan ätte "kaugele".

täna asjad ometigi liikusid natukene. võtsin ennast kokku ja kirjutasin terve hunniku e-maile, mis olid long overdue ja siis hakkasid asjad liikuma. mõnus.

see hommikune morbiidne tunne hakkab ometigi kaduma.

mingi teema on. et kõik seriaalid otsustasid sellel nädalal pausi teha. aga eks oli ju thanksgiving. nii gossip girl, 90210, grey's anatomy, flash forward jne. ainult how i met your mother ja glee olid vaprad ja pidasid vastu. ei tegelikult, i needed the break. ma vaatan liiga palju seriaale. aga no mis teha, need on head seriaalid ju. flash forward. john cho. how awesome.

igatahes, eile oli jälle üks hästi tore päev ja hea oli.

ja nüüd tuleb uus nädal ja igast asju üle elada. ei, tegelikult elu on ilus ja soon i'll be gone.

ja jõulud tulevad.

imeilus true colors'i esitus glee casti poolt. nad on nii head.

heiheihei. a lot has been going on... aga.

kings of convenience on minu viimase paari nädala bänd kindlasti. üks päev, kui autoga sõitsin, siis raadiost koit teatas, et nüüd tuleb ühe ülimõnusa norra folgibändi lugu ja selleks oli kings of convenience'i "mrs cold", mis on hea laul. aga minu soundtrack on viimasel ajal "I'd rather dance with you". Mis on veel parem lugu. Et heaaa. hea muusika on hea. Mul oli muide selline heureka moment ja avastasin, kuidas saab youtube-i videosid audio failideks convertida ja kuna eesti muusikat on tihti väga raske kuskilt saada ja kuigi üldse tegelikult ei tahaks piraatlust promote'ida, siis gaash, andke rohkem plaate välja, mida oleks ka saada, siis ei peaks tegelema piraatlusega. Ja ma muidugi fännan seda, et nt Evelin Pangel tulin nüüd see sooloplaat välja ja seal on umbes 10 laulu ainult ja maksab 255 eeku. nagu tõsiselt. Samas Evelin on nii sümpaatne inimene, et temale ei ole nii kahju seda raha anda, kui oleks mõnele välismaa artistile. igatahes, plaadid võiksid olla odavamad. Tegelikult, kas eesti artistide muusikat on itunes-is saada? peaksin tegelikult ka ajaga kaasas käima ja sealt muusikat ostma.

aga mis toimub siis. laupäeval käisin tallinnas. ehk siis, nabil kutsus enda poole, ja kuigi ülejäänud tüdrukud ei saanud tulla, siis mõtlesin, et ikkagi, emme ja issi läksid nagunii tallinna ja läksin kaasa, ja tore oli täitsa, seal oli igast toredaid inimesi, ja rhys oli eestis ja see oli vahva. ja pühapäeval käisime poodides, mina ei saanud mittteeee midagi, ainult ühe paari etnosokke. aga need on selle eest ilusad. ja siis tulimegi tagasi.

aga juba teisipäeval ehk siis eile läksin tallinna tagasi. teatrisse. igatahes, long story, ehk siis, tahtsin minna teatrisse ühte etendust vaatama, sellest hiljem, mis etendus oli, aga igatahes, ja kutsusin kasekadi endaga kaasa, ja kõik oli väga okei, ja ostsime piletid ära juba ammu, mingi kuu aega tagasi vms. Ja siis olin hullult excited, et näen kasekadit, ei ole varsti juba paar aastat vist näinud teda. ma ei saa aru, kuidas see võimalik on. aga igatahes, eile hommikul siis vaikselt siin ärkan ja siis äkki vaatan, et kadilt on sõnum tulnud, et ta on haigeks jäänud. mul oli kohe, et gaaash, oli seda nüüd siis vaja. esimene reaktsioon oli muidugi, et kas ma pean nüüd üksi siis minema. mina olen niivõrd nõrk inimene, et mul on üksinda igast kohtades käia raske. katiga siiamaani ootame aega, kuni kumbki meist julgeks üksi kinno minna. aga igatahes, pärast esmast mõtet tuli muidugi peale ülipower problem-solving attitude, mis tegelikult ka on üks hea

asi ja aitab asjadest üle. Kusjuures võib-olla kunagi oleks ma tõesti läinudki üksinda siis teatrisse. Aga nüüd..haha. mõtlesin hetke, et kes minuga tuleks, et kas kedagi tallinnas on, kes tuleks, ei tulnud pähe, küsisin darjalt, aga ta oli tartus just parajasti ja siis tuli pähe armas helin. Helistasin talle ja ta hetke mõtles ja oli nõus. mul oli täitsa juhhuuu kohe ja siis leppisime kokku, et saame tallinnas kokku, tal oli vaja kooli minna veel enne ja mul varakult tallinna jõuda. miks mul oli vaja varakult tallinna jõuda? hetkel ei saa ma sellest ise ka aru:D aga muidu tegelikult ma võitsin raadio kahest paar plaati ja ma pidin neile järele minema. Ja tööpäeviti kella neljani saab neid kätte sealt ainult. eeenivei. jõudsin siis kella kolmest tallinna, ostsin endale õhtuks kella 11ks tagasisõidu pileti ja käisin neil plaatidel nigu niuhti järel ära ja no igaüks oleks võinud mulle nad sealt ära võtta, ma ei teagi, miks ma arvasin, et ma ise pean minema. igatahes, kell oli umbes pool 4 ja mul oli etenduseni aega kolm ja pool tundi ja ma ei teadnud millal helin tallinna jõuab. ehk siis mind ootas ees pikk aeg. kuna ma olin arvanud, et hängin kadiga, siis ei olnud kellegi teisega midagi kokku leppinud ja minu ainus hädine katse kellegagi kokku saada ei kandnud vilja. pealinna inimestel on kiirekiire. igatahes, niimoodi ma siis seal aega veetsin. gaash, kui hale. igatahes, siis mingi hetk jõudis ka helin tallinna ja tule taevas appi, ta tuli autoga ja küsige kas ta läks ka samal õhtul tartusse tagasi? jaaaa. ja kas karolil oli tagasisõidupilet olemas? jaaaa. aga sõitsin ikkagi koos heliniga tagasi. üliarmas oli.

aga muidu. teatris käisime ju. kes kardab virginia woolfi? me kas oleme heliniga mõlemad natukene liiga blondid või mis ma ei tea, aga meile jäi lõpp segaseks. virginia woolfi ei karda me. mida see tähendab? peaksin ilmselt tegelikult kuskilt nüüd lugema selle sisu kohta rohkem. igatahes. muidu muljed. ma ei taha öelda halba midagi. pinge oli. tekst oli. juua oli. ja kuidas veel, eks. ja näitlejad muidugi. toompere, ma ei tea teda üldse tegelikult, kuskilt filmist olen ilmselt näinud, aga teatris mitte. mõnus mees. ja vaarik. see naine on lihtsalt nii pauer. ja mirtel mängis sellist lapselikku tüdrukut ja tema armas purjus olek oli nii sümpaatne, et vahva. ja kuidagi meeldis lihtsalt. ja sergo. ta oli selline korralik seal. samas tegi karmi häält ka vahepeal. ja noh, vahepeal lihtsalt unustasin ennast sergot vaatama ja ei kuulanudki teksti. aga eks see ole minu omaette crush:(:) aga mulle meeldis. ja nii palju kui kuulnud olen, siis inimestele on üldiselt meeldinud. ja jälle teist moodi no tükk. selline muserdav. et nii nagu ongi siis?

pilt no99.ee

mul on kuidagi viimasel ajal juhtunud nii, et olen vaadanud filme, mis panevad ohkima ja õhku ahmima. esiteks, eile või üleeile st vaatasin sellist filmi nagu Food Inc. Kui kole kui kole. Jälle mõtlesin seda, mida Mart Kase NY blogist lugesin, et Ameerikas on tore, aga Ameeriklane olla ei tahaks. Ja seal elada ei tahaks. No tõesti, riik teeb inimeste terve olemise nii keeruliseks, et see on naeruväärne. Igas toidu on mais sees, see kuidas toidetakse lehmi, kanu, kuidas neid koheldakse, igal pool on GMO-d sees, ja selleks, et saada puhtaid, ilma igasuguste lisadeta juur ja puuvilju, peab kuskile kaugele sõitma või jube palju maksma. Ma mäletan ise ka, et kui Wal-Martis käisime, siis no palju odavam oleks olnud endale osta igast cereal'e ja muud rämpsu, saia ja gaash, poisid ostsid endale igaks õhtuks ju neid 99-sendiseid pitsasid. Aga mulle ei oleks sellised asjad sisse läinud, juba mõte sellest, mis seal pitsa sees tegelikult on ja kui mitu korda neid ilmselt külmutatud on. Õudne. Paar korda ostsin neid ready-made meal'e, a'la lasanjet ja spaghetti and meatballs, aga need olid lihtsalt kohutavalt halvad. Nii ma siis ostsin endale lunchiks pigem viinamarju, mis maksid umbes 2 taala nael ja virsikuid ja porgandeid ja nii edasi. Aga on tõesti kallimad need juurvilja ja puuviljad kui mingi mcdonald'si kräpp. selles mõttes saan aru. üks haige maa on see. sõna otseses mõttes. selleks, et hästi süüa, peab olema raha. samas päris nii ka ei taha öelda. tahtmist peab ju ka olema, siis saaks ka vähese rahaga. igatahes, soovitan seda filmi, you'll never look at food the same way again.

ja teine film oli, mis ma täna vaatasin. World Trade Center. Film ei olnud eriti midagi väärt, aga jälle pani mind mõtlema nende politseinike ja tuletõrjujate peale ja sellele, kui head inimesed nad on. no tõesti, eelmine suvi oli ka see, et kui oli tuletõrjuja pere, siis oli kohe mõnus. no tegelt ka, how brave can you be. ja tuletõrjujad aitasid ka meid.

ma mäletan, kui valdostasse läksime madliga kahekesi, siis esimesel päeval läksime kohe tuletõrjejaoskonda ja seal olid ülivahvad tuletõrjujad, kes seletasid täpselt ära, mis linnas toimub, kuhu tasub minna, kuhu mitte. Ja rääkisid school districtitest ja nii edasi. Nad on kohe eraldi inimesed. aga tegelikult ka, seal oli üks hetk, kui tornist kukkus üks inimene alla ja sellest oli nagu kaugvõte ja ma ei saanud kohe aru, mis asi see on, et kas mingi lennukitükk ja siis sain aru, et gaash, see on ju inimene.

need tüübid olid seal heroic.

ja saate aru, sealt rusude alt saadi elusalt kätte ainult 20 inimest. 20!!

igatahes, aga maggie gyllenhaal oli seal.

kareli sünna oli reedel. no mõned inimesed on lihtsalt armsad ja eriti, kui ei ole neid pool aastat või isegi aasta näinud. kuigi iga päev ei mõtle, siis on ikkagi nii, et kui lõpuks näed, on nii, et gaash, I've missed you so much. Need bookmanid ja bookgirlid on ikka vahvad. ainulaadsed.

ja muidu. elu läheb nüüd vist huvitavamaks.

kui ma ainult mäletaks selle kunstniku nime.

ma nägin praegu just justinit ja oleks tahtnud tal varrukast kinni võtta ja öelda, et justinnnnnn, ma loen sinu eestit:D:D

aga muidu on minu meelest täiesti okei, et peahoonele pannakse juba jõulutulesid külge.

ja ma olen täiesti soodsad lennukipiletid leidnud endale. juhhei. ja vist isegi nii, et saan reggiele külla minna enne hispaaniat ja puha. juhhei.

aga muidu 5mandariini ja 1 banaan.

tahan ja tahan nüüd taevaste taha.

viimasel ajal on igast asju toimunud. aga samas on siiski selline blaaaaah.

aga samas...käin koolis ja asjatan. ei olegi tükk aega koolist kirjutanud...ja nagu pool semestrit on läbi juba, nii et mis meil seal toimub?

toimub see, et usinalt õpime hispaania keelt. kaks korda nädalas kell 8 hommikul, mis on tappev ja nii vara ei ole ma pidanud nii tihti pärast gümnaasiumi lõppu vist kordagi ärkama:P aga saame hakkama ja meie õppejõud, ehtne hispaanlanna, on piisavalt valju häälega, et meid ärkvel hoida. aga eks ta on meiega hädas ka, pidevalt peab ütlema, et more energyyyyy. aga ei ole energyyyd.

joe purdy "can't get it right today"

ja siis esmaspäeviti käin õpetamas. fun. ei, hanna ja anette on toredad tüdrukud ja arvan, et kui nad ise rohkem kaasa mõtlevad, jääb neile minust ka midagi külge.

teisipäeviti tõlgime. ja siis õpime antiigi pärandi kohta. fun. ja vahepeal on paus ja käime uutes ja huvitavates kohtades söömas.

aa, ja see teisipäev käisime sillega this is it'i vaatamas. ütleme nii, et mul oli esimesest hetkest pisar silmas. seal alguses tantsijad rääkisid sellest, millist mõju mj neile avaldanud on ja et milline võimalus see neile on jne. ja kuigi terve see film pmst oligi proovidest ja siis nagu sai näha, milline see kontsert oleks tulnud. ja ilmselt oleks ikka vägev olnud. sest hääl oli tal ju alles. ja tantsis ikkagi. ja nii edasi. man in the mirror. ja nii edasi.

kolmapäeviti on meil kanada kirjandus. ja sellel nädalal oli isegi täitsa huvitav, sest käsitlesime eesti kanada kirjanikke ja nende jutte. hästi huvitavad lood olid isegi. sellest, kuidas nendel meestel, kes siit sõja ajal vms ära pidid minema, nende unistuseks oli üks kord siia tagasi tulla ja püssiga kõik tiblad siit ära ajada, ja kui pettunud nad olid, kui iseseisvus taastati ilma ühegi püssilasuta. mõnes mõttes saan aru. tegelikult on see minu meelest ka natukene ebaaus, et mitte mingi karistust vms ei ole olnud. st ok, ikka on ju süüdi mõistetud mingeid tüüpe jne. aga et maailma poolt oleks see terror vms, mis siin 50 aastat toimus, hukka mõistetud. not so much. nende jaoks oleme me ikkagi ju samas kambas. või ei? st ameeriklased arvavad ju ikkagi, et me oleme soviet unionis ja räägime kõik vene keelt. samas, ameeriklased ei ole just maailma intelligentsi kandjad. gaash, ameeriklased ajavad mind siin kaugel ka närvi vahepeal. aga that's alright.

ja siis....gordon tegi ka mingit nalja, aga ma enam ei mäleta seda.

ja ennus neljapäeval, me peame seal igast ettekandeid tegema, eks ja siis üks tüdruk tegi popkornist ja rääkis konkreetselt detailselt sellest, kuidas popokorn popib. ei päriselt.

ja berk näitas jälle imelikke videosid. ausõna ma ei oska selliseid asju hinnata. no minu jaoks ei ole boy george'is mingit väärtust. saan aru, et see on subkultuur jne, aga gaash. igast imelikke asju on maailmas. ja ta näitab vahepeal nii ajuvabasid asju, et ma ei saa aru, kas mina olen loll ja ei saa aru väärt asjast ja poindist või on berk natsa imelik:D aga ei, berk on ju muhe.

siis. eile käisime teatris. mina ja helin siis käisime kaemas eesti improteatri esimest tükki. misiganes selle nimi oli. katusel kollane kass oli nimi. suht okei isegi. st ootasin, et isegi lahjam on asi. aga oli häid momente muidugi. samas ei ole ikka sama, mis nt whose line is it anyway.

ja nüüd tööle ja kinno õhtul.

tali tuli.

okei, jällegi mitte midagi asjalikku, aga kes tahab natukene eye candyt, siis vanity fairi december issue online versioon on täiesti saadaval juba ja r-patziga on seal intervjuu, temast niisama juttu ja palju ilusaid pilte. siin

Postita viis linki ja kingi endale raamat!
Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:
1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:
http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded
2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.ee
Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php
NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

quiero ir a españa!!

pronto!!!

paablis on külm, nagu alati.

pildid siit.

so you think you can dance'is oli üks tüdruk, kes oli kolme aasta jooksul 25s autoõnnetuses. if you look at it like that, on elu ilus. but then again, this might only be the beginning. eieieieieiei. kõik on hästi. elu läheb edasi.

just ramble on.

neil patrick harris on kõige geniaalsem, kõige mõnusam, kõige vahvam olend on tv right now. barney stinson on minu lemmik character on tv for sure.

tuleks juba jõulud.

and oh, let's take it easy and celebrate the malleable reality, because nothing is ever as it seems, this life is but a dream.

kollane partmees. gottfried helnwein. ehk siis me käisime tudengifilmil ja see oli hea film, mille geniaalsuse oli inspireerinud see pilt. muinasjutt.

who says I can't get stoned.

turn off the lights and the telephone

i don't remember you looking any better but then again i don't remember you.

who says i can't get stoned

plan a trip to japan alone

doesn't matter if I even go.

john mayer rokib.

heiheiheiheiheiheiiii.

"jõõkõnõ järvekene" zetod. ostsin zetode plaadi endale ja see laul on lihtsalt kõige armsam. eile oli zetode laiv ka ja see oli nii hea, nii palju kui õnnestus kuulata.

what is up. külllllm on. jaaaa. ja muidu, maal on veel külmem ilmselt. ehk siis katil oli sünnipäev eks ja meid saadeti siis maaaaaleeeeee. mina emme ja issi st läksime maale tolleks õhtuks, kui siin meie juures pidu peeti. ja maal oli külm. ninaots oli külm kohe. ja okei, magada oli okei, aga ma ei tea, vastik vastik vastik. hmmm. nii. mis veel. tulin siis eile pärast lõunat bussiga linna tagasi, ja peaaegu pidžaamas nagu ma olin, läksime me katiga kinno. julie ja julia oli film. mulle meeldis. meryl streep oli lihtsalt nii vahva ja tore seal. midagigi erinevat temalt nüüd. ja hea hea toit. tahakski ainult head toitu nüüd eksole. jaaaaaaa. ja siis saime mättiga kokku see oli ka tore. ja siis käisime veel tööl ka. ja kui tore.

ja täna olime baha'i keskuses, tegime study circle'it toreda peymaniga. ei tegelikult oli ka tore. huvitav ja pidevalt oli selline tunne, et oi, peas läks pirn põlema. et nagu ometigi saan asjadest aru. ja ei karda küsida. koolis on tihtipeale selline tunne, et lihtsalt, kõik jääb segaseks või et ei ole sellist tunnet, et midagi meeletult külge jääks, või et midagi uut ja huvitavat kuuleks. aga täna oli selline tunne kohe mitme kuu eest ette, selline tunne oli. ja baha'i keskuses oli ka külm külm külm. ja pärast käisime panges, see oli vahva.

ja nüüd olen kodus ja hakkan kohe tõlkima. gaash, who am I fooling. ei tegelt ka peaks. ma ei taha seda nädalat, mis nüüd tuleb. vastik vastik vastik. kiire, aga samas tahaks, et oleks ainult sügispäevad:D

olgem armsad.

mõnusad toitumisalased reeglid:D

svjata vaaaatraaaa. kui mõnus saab olla. no lihtsalt nii pauer. vahvaaaaa. tahaks jälle. shallallaaaaaa. päike tuli välja seal niimoodi.

what else what else. rebased said ristitud. vahva. nii palju, kui sain seal üritusel olla, tundus, et neil oli vähemalt huvitav. vahva.

ja muidu. meid on kodus jälle viis. interesting. ja olen tööl olnud see nv.

ja helini pool käisin, nii mõnus, ta on ka vahva. et nagu üldiselt positiivsed emotsioonid.

"ainult õnnetu teab, mis on õnn. õnnelik inimene on elutunnetamise mannekeen. ta ainult demonstreerib seda, mis talle endale ei kuulu. valgus ei sära valguses; ta särab pimedas. pimeduse terviseks! kes on kord äikese käes olnud, ei oska elektrimasinaga enam midagi peale hakata. olgu neetud äike! olgu õnnistatud meie eluraasuke! ja kuna me teda armastame, ei taha me teda protsente kandma panna! me tahame teda purustada! joogem, lapsed! on tähti, mis helendavad veel igal ööl, ehkki nad on juba kümne tuhande valgusaasta eest kustunud! joogem, kuni on veel aeg! elage õnnetus! elagu pimedus!"

- e. m. remarque. (''kolm sõpra'')

jesus didn't die for you.

santa is how satan spells his name when he wants to trick us.

heehee. eile käisime tsikkidega noiris. ülimõnus õhtu, nad on lihtsalt kõige toredamad.

kes kardab virginia woolfi? 24. november!!

ja perikles juba 17. oktoober. gosh, kui awesome. selle pärast tahaks tallinnas elada. ainult selliste asjade pärast. sest elu keeb seal. toimub asju. meil ka vahepeal toimub, aga kui toimub, siis mitu asja korraga samal ajal. nii ongi.

ja ma olen tõsiselt socially handicapped. ei suuda suhelda normaalselt, pean olema nõme.

U2 20. augustil 2010 helisingis. kes tuleb minuga.

ma ootan tüdrukut, kes minu jaoks end ehib - marek sadam

jaan sööt -pikakoivaline plika

trine sünna. selline natukene frantic oli see üritus. selline, et üritame välja mõelda, mida keegi teha tahab, kuhu nad minna tahavad ja kõik on nii, et ei, sina otsusta, we can do anything. no try to get things done like that. oleks võinud rohkem rohkem relaxed olla see asi. aga tore ja i appreciate it. ja trine ka apprecite'is ma arvan.

jay z & alicia keys - empire state of mind. kui HEA!!!!

ja muidu olen haige ja peaksin õppima. gaash, raske on keskenduda.

remembering patrick swayze.

gaaaaaash. millest kirjutadagi nüüd. inspekat ei oleee. aga eks ma siis räägin, millega tegelenud olen.

kooliga on nüüd nii, et olen täitsa tublilt võtnud aineid, natuke kartsin, et jääb väheks ainepunkte, aga sain ilusti natukene üle 30 kokku. et siis see ei hurtinud eriti, kui ma otsustasin shakespeare'i classi droppida. ehk siis, selles vallas ma see aasta targemaks ei saa. ei teagi miks, eks osalt on see minu laiskus, aga no see õppejõud oli ka minu meelest natukene mööda. stereotüüpne ameeriklane, lame jokes, thinking, et meie reaktsioonid on samad nagu ameeriklastel. dziisas, eurooplased on üldiselt natukene laiema silmaringiga kui ameeriklased. teate selline mõnus ameeriklaste bashimise tunne tuli peale tolle tüübi pärast, aww, reminds me of last summer. awesome. igatahes, ja dziiisas, kui ebaoriginaalne saab olla, alustada shakespeare loengut hamleti to be or not to be soliloquiga. whatever. hahahahahahahhahahahaha. ei väga vahva. gaaash, miks ma nii närvi pean minema.

siis oli sellel nädalal veel uus asi iiri ja walesi kultuur ja ajalugu or something like that. seda annab siis ikka üliarmas gordon, aga gordonil ei ole enam hambaid, sest ta oli auto alla jäänud. ehk siis kui lisada tema thick scottish accentile veel see susistamine-sisistamine, siis peab ikka väga palju fantaasiat olema, et temast aru saada. aga gordon on muidu vahva nagu ikka, võtab ühe osa assessmendist maha, kui me viime talle järgmiseks korraks vastused küsimustele, mis kõlasid umbes nii. Kes oli see hollywoodi filmistaar, kes on kaks korda abielus olnud wales'i näitlejaga vms ja hint hint, ta oli MJ matustel. Ja siis, kes on see wales'i päritolu näitlejatar, kes on abielus Michael Douglasega. Ehk siis, kui nendele küsimustele vastused leiame peame kahe essee asemel kirjutama ainult ühe:D Gotta love Gordon.

Ja siis oli neljapäeval inglise ärikeel. Seda annab meile üks austraallane, kelle vanaisa on vist eestlane ja siis ta on 6 aastat siin elanud. enivei, see tundub okei aine, vähemalt saab speaking skillse harjutada.

kolmapäeval käisime sillega tõnis mägi kontserdil. no see oli lihtsalt ilus. Tuleb päev tühi päev on aega et viibida rannal ja ujuda kaua.

igatahes, jube mõnus oli. no lihtsalt mõnus.

ja eile olime Trine juures, tegime kooki ja vaatasime GEP-i telekast. Jaaaa!!! Mul ja Gerlil ei olnud õnnestunud seda teatris näha, nii et on lihtsalt super, et see nüüd telekast tuli. Mis ma oskan öelda. Teema ja mõte õige. Ja hea, et asja vaadati ka naiste vaatenurgast. Ja on ju õige, et eestlased peaksid ju tegema eestlasi, mitte mingeid ebamääraseid inimesi. Vahepeal, teistest riikidest pärit inimestega on nii imelik seda rääkida, sest see kõlab tõesti nagu natsionalism kohati. teeme oma aaria rassi. Ja Cathy, ma mäletan, ei saanud sellest kohe mitte kuidagi aru, kuidas inimene saab patrioot olla. No peab muidugi arvestama, et kui Cathylt küsida, kust ta pärit on, on vastus tihti erinev. Mõnikord on ta tšehhist, mõni kord luxemburgist, mõni kord kesk-euroopast, ta vanaema on leedulanna. Igatahes, kuidas sa teed selgeks inimesele, kelle emakeel on ilmselt luxemburgi keel, aga kes käis prantsuse lasteaias ja on elanud mitmetes erinevates riikides ja kes ei tea siiamaani, kus ta paikseks jääb, teda ei seo peale oma pere nt luxemburgiga midagi. ta räägib luxemburgist pigem halvustavalt. mina ei saa vot sellest aru. mina meeles on alati olnud ainult üks riik, kust ma pärit olen, keel, mis on mu emakeel, ajalugu, mis on minu ajalugu ja kodumaa, kuhu saan ja tahan alati tagasi tulla, sest kodus on kõige parem. Aga cathy täiesti tõsiselt küsis minult, et kuidas ma saan patrioot olla, sest see tekitab ja natsionalistlikke tundeid ja see ei ole hea. Kuule, teatud piirini ei ole see ju halb. Riigi püsimiseks (sellest räägiti ka etenduses) on vaja rahvast. Minu meelest on ainult loogiline, et maailmas on rahvusriigid, sest ainult nii kaua, kui rahvus, mis selles riigi elab, omavahel kokku hoiab, püsib ka riik. Rahvas hoiab seda koos. Ja just nimelt ühest rahvusest inimesed (nii väikese riigi puhul, nagu eesti), keda seovad traditsioonid, keel, ajalugu. Appi, kui tobedalt see tegelikult kõlab. Gaaash, I'm a nationalist. NOT. Sest mina ei ütle ei suhetele teistest rahvustest inimestega. Minu meelest siiski ei tee inimesest eestlast nahavärv või päritolu. Sest minu meelest on nii kihvt kui on inimesi, kes tulevad siia, võtavad omaks meie kombed, meie keele ja on muidu toredad. Neist võivad ju ka eestlased saada. Kõik tulge meile. Kui te käitute hästi, räägite meiega eesti keelt ja ei nõua endale liiga suuri õigusi. that's the estonian mentality. et te olete okeid nii kaua, kui te midagi nõudma ei hakka. gaash, I'm rambling. but the point, kõige suurem ja tähtsam point, mille sellest etendusest kaasa võtsin, oli see, et kui eestlased nüüd varsti välja sureks, oleks see näkku sülitamine nendele esivanematele, kes siin juba tuhandeid aastaid tööd on teinud. see on näkku sülitamine meie esivanematele, kes elasid üle kõik need sõjad, kes elasid üle orjapõlve, kes meile kaks korda eesti vabariigi on kätte toonud. ja nüüd meie oleme nagu, et i don't need this. we do need this. sest eestlane olemine on ju kõige tähtsam. mina ütlen küll esimese asjana välismaal olles, et minu nimi on karoli ja ma olen eestist. aga that's the thing. ma ei taha, et minu patriotism oleks valestimõistetud ja et inimesed arvaksid, et ma siis selle pärast olen narrow-minded, small-minded. ei ole. võtan kõiki vastu. sest tegelikult ei ole ju oluline, mis rahvusest sa oled, kui sa oled hea inimene. aga mina olen eestlane. kõige kiuste. ja uhke selle üle.

homme lähen ka teatrisse. vahepeatus. ehk siis peavahetus. vahepeatus siiski seekord. eks näis, mis see on. uku uusberg jällegi. mulle meeldib, kuidas see mees mõtleb.

eile käisin esimest korda õpetamas. väikeseid Hannat ja Anettet. Niivõrd kuivõrd nad just väikesed on, viies klass juba. aga jah, ma olen nüüd inglise keele koduõpetaja, how cool is that. et olen pakkumistele avatud. ei tea, palju te sellest õpite, aga võin teiega tund aega inglise keeles rääkida küll. igatahes, nad on toredad ja ma lihtsalt loodan, et sellest iganädalasest tunnikesest jääb neile ikka midagi külge ka.

what else what else

tegin kooki täna. cheesecake domino küpsistega. natuke liiga magus for my taste. aga samas, ta oli veel soe, kui me seda praegu proovisime, et äkki hommikuks läheb paremaks.

kõik vist praegu.

svjata vatra 1. oktoobril plink plongis. "kalyna"

http://www.myspace.com/svjatavatra

folk me.

zetod - kala pala

täielikule inka filli nohikule kohaselt olin ma täna hommikul tohutult excited, kui avastasin ny timesi kodukalt artikli hamleti kohta. jude law hamleti kohta. ma mäletan, kui tohutult excited ma olin, kui kuulsin umbes poolteist aastat tagasi, et jude law on järgmine hamlet. gaaash, seda ju vaataks. ja nüüd tuleb välja, et nad mängivad/mängisid seda ka kuus korda seal õiges hamleti lossis Taanis Kronborgi lossis. et siiiiiin samas. ja nüüd läheb see siis broadwayle. gaaash, kuidas tahaks. igatahes, siit saab artiklit lugeda ja sellega kaasas käivat videot ka vaadata etendusest. gaaaaash. lähen olen nüüd a nerd edasi ja hasta luego.

laisk reede.

mu sees on imeline suviii, mis mitte kunagi ei lõppe.

ta on kui veidrat sorti uniii, kus paljalt tantsin ümber lõkke.

pidu minus eneses, eks ole. ehk siis, kui kuulata vaiko epliku plaati, püsib mõnus suvehommiku tunne terve talve. i hope so. soovitan soojalt soojalt seda.

mis siis uut. kolmas kursus, that's what's new. ehk siis see aasta peaks mööduma suure bakatöö kirjutamise tähe all. not. ehk siis ma saan vaadata, kuidas kõik mu kursakaaslased on tublid ja lõpetavad juba see õppeaasta, aga mina mitte. kahju ju. aga samas mitte. sest mul pole kohe kindlasti mingit ideed, mille kohta kirjutada, mis fieldil researchi teha. ilmselt kultuur. aga õnneks on mul aega selle välja mõtlemiseks veel.

aga et siis kool. tõlkimine tundub see semester ikka palju keerulisem, kui eelmine. tekstid on akadeemilised ja enamasti seotud keelega. täna pean juba hakkama tegelema esimesega, ei taha mitte. aga äkki on ka huvitav. oh jah. siis oli antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis. oli vist selle aine nimi selline. ehk siis see oli meil alusmoodulis ja enamikul on see juba ammu võetud, aga meie sillega tiksusime siis teisipäeval seal koos esmakursuslastega, sest me ei ole viitsinud seda enne võtta. enivei. tundub isegi huvitav, kuigi suht piinarikas, keemiaringis, mis on rahvast täis ja seal pole õhku ja see on kella neljast 6ni, et ei tea, kas hakkame üle laskma või jaa.

siiis kolmapäeval hakkas hispaania keel. hola! yo soy Karoli. y tu? Buenas dias! Yo me llamo Karoli! Como te llamas? Bien, muy bien. besos. ullalllaaaa, igatahes, love it. õpetaja on päris hispaanlanna ja igatahes, hästi vahva tundub. siis oli muidugi kanada multikultuurne kirjandus blablabla, igaks korraks saab terve pataka artikleid lugeda ja siis active participation, jaaa. neljapäeval oli hommikul ennuga ameerika inglise keel, mis ei tundu eriti põnev, aga noh, enn on ikka vahva ja eks ta seal ikka viskab ka ägedaid sõnu vahepeal, et äkki on ikka lahe. ja siis oli bakatöö kohta infotund, whatever. ja siis berk, subkultuuriuuringud, mis iseenesest tundub isegi huvitav, aga nojah. palju tuleb lugeda lihtsalt. ja siis pidi olema inglise ärikeel, aga jäi sujuvalt ära. igatahes, mul ei ole suht paljusid aineid veel olnud, nii et eks ma järgmisel nädalal jagan jälle oma vaimustust või not so much vaimustust. alright.

üliarmas õhtu oli mul koos elise ja krissuga teisipäeval, kui me käisime creppis kolmekesi ja meil oli jälle lihtsalt nii mõnus koos. istusime õues ja lihtsalt chillisime. aww.

ja esmaspäeval käisime kadri pool. oli ka tore näha nii kadrit kui kadit üle pika aja.

ja tahaks mõnda inimest väga näha.

ja minust saab koduõpetaja nüüd vist.

ja inglourious basterdsid olid lihtsalt nii mõnusad.

ja up oli mõttetu.

ja jah, ma vaatan greeki, nii mõttetu olengi. ja arvan, et cappy on awesome.

ja järgmine nädal vahepeatus. ehk siis nagu peavahetus. uku uusberg. aga seekord vahepeatus. we'll see if there's a link between the two. draaaaamaaaa festival.

lihtsalt kuulake vaikot.

neeger on inimene. inimene on neeger.

poleks arvanud, et minust sellised sõnad tulevad. aga see on nii õige. igatahes, jutt siis no teatri tükist onu tomi onnikene. ma ei jõudnud raamatut etenduse ajaks päris läbi. ma tean, luuser olen, see oleks pidanud mul juba eelmise aasta sügissemestril läbi olema. aga i guess not. igatahes, umbes pool raamatut sain läbi. tegelikult vähem isegi. aga jah. see osa, mida ma olin lugenud oligi see, millest koosnes esimene vaatus. et see aitas aru saada. sest nad ei rääkinud seal ju inimese keelt. ehk siis, suur osa dialoogist oli mingi imelikus saksa inglise hispaania prantsuse keele segus. ja see oli segane. muidugi aitas, et ka seal oli siiski mingi süsteem süsteem, et kui keegi oli surnud, siis ta oli muerta ja kui keegi müüdi maha, siis oli verkauft. et sellistest asjadest sai ikka aru. aga mõni lugu jäi natukene segaseks. aga eks selleks ongi raamat. aga mina ei saanud päris täpselt aru, mida nad selle pudikeelega taotlesid. vot ei tea. ilmselt midagi sellist, et inimesed suhtlevad üksteisega ja ei mõista üksteist, aga samas mõistavad. ma ei tea. et selleks, et mõista, pole vaja ühist keelt? Explain please. amm. ja see oli nende poolt jällegi väga erinev tükk, sest tegelikult oli tegevustik ja dialoog (nii palju, kui seda inimkeeles oli) võetud otse raamatust ja keegi oli kogu aeg ka jutustaja rollis, kus loeti otse raamatust ette, mis toimub. see aitas ka mõista. ma pean ütlema, et rasmusel oli minu meelest seal kõige raskem ja kõige huvitavam, kõge challengingim roll. sellist looma mängida ei saa kerge olla. sest vahepeal läks ikka väga koledaks ära. julm. ja risto. risto on nii tore. tal olid sellised head inimeste rollid selles etenduses, et ta oli lihtsalt sümpaatne ja kõik, mida ta teeb, ta teeb seda alati sellise mõnusa paueriga, et lihtsalt lust on vaadata. ja alati on oma kiiks juures.

enne teatrit käisime juba hästi kiiresti kalliteks saanud peymani ja daniga pierre'is. ja nabil ka joinis. meil oli liiiga vähe aega, aga siiski. see natukenegi oli tore ju. alati tähendab palju. ja varsti jälle ikka.

eile oli emme sünnipäeva üritus. ja see toimus jõehobu peal. ehk siis paadi peal. see oli vahva. meie katiga olime seal paadi peal ainult paar tundi, aga tore oli ikka. nalja kui palju. ja õhtul käisime härra ants sepaga (austin smithiga) balletigalal. kevade tundub nii kihvt. kindlasti tuleb minna vaatama.

mis veel head on toimunud? midagi eriti vist. kuidagi sellises ootuses olen. ja kuulan tulemist. et siis oleks tuldud. üks tund on jäänud veel aega. ei tegelikult ei teagi, keda või mida ma ootan. ootan, et juhtuks midagi, mis elu pea peale pööraks ja põnevaks teeks.

inglourious basterds homme.

this is the last time you'll ever see me.

gaash. okei, olen nüüd jälle hooked. vahepeal, kui new mooni alles shuuditi, siis ei olnud üldse saada footage'it uue filmi kohta, aga nüüd hakkab seda järjest muudkui tulema ja gaaaash, ma olen nii excited.

http://www.mtv.com/videos/movie-trailers/428864/new-moon.jhtml#id=1618886

this is going to be HOT!!! 20 november. no ma loodan, et ta jõuab ikka meieni ka samal ajal. get excited.

other than that. amm. olen omadega läbi, ei suuda voodist eriti hästi tõusta. olin 20 tundi tööl ja kui 7 ajal hommikul koju jõudsin, ei suutnud magama jääda, sest käed valutasid (ma viimasel ajal pesen nõusid ilma kummikinnasteta töö juures ja nüüd tekkis fairy vastu selline allergia, et mu käed nägi ikka väga koledad välja, pluss see valu. nüüd on parem muidugi), jalad valutasid, selg valutas ja lihtsalt selline üleväsimus oli. you know how it is eksole.

ja tahan onu tomi onni läbi saada tegelikult täna. homme lähme tallinna vaatama seda no-sse. sellest siis hiljem kunagi.

ammmsssterdam oli see. just too nv, kui ma seal olin, oli reisipalavik hollandi kohta ja ma nüüd kuulan seda tagantjärele. huvitav. igatahes, võin öelda nii palju, et hästi tore reis oli. see tripp oli rohkem nagu social, kui turistilaks. ehk siis käisin kullakallil cathyl külas. ja tema sõpradel. hästi kihvt oli. see reis ja üle üldse see suvi on minu jaoks nii hea ja eriline olnud. ma olen kohtunud nii paljude eriliste inimestega ja pidanud maha nii palju sügavaid ja huvitavaid, hingetoitvaid vestlusi. et lihtsalt hea on. mõnes mõttes on see mõistusele tohutult hea, kuid pärast midagi sellist tahab minu peakene puhata. ja lihtsalt olla. olla jõude. aga ei saa, sest ma olen alates tagasitulekust kuni tänaseni iga päev pidanud ametipostil olema ja järgmine nädal niisamuti. selline rebitud tunne on. kuidagi tahaks lihtsalt pikutada ja haihtuda, aga ei lasta. ei, raha on vaja muidugi. aga mis hinnaga? kuidagi selline tühi, drained tunne on. oh, eks it has been a lot to take in, et muidugi tahaks olla lihtsalt. ja füüsiliselt olen ma ka a wreck. ma siin suren. gaaaash, kas enam rohkem ei taha vinguda? mul on nii vedanud ju. ja kõik on ju hästi. tahaks lihtsalt olla oluliste inimestega.

shalllalalalalalalalalalalalalalalala. kirjutan äkki reisist pikemalt hiljem kunagi.