nii imelik, viimased paar nädalat olen üritanud lugeda don quijotet. ja pean ennast sundima seda lugema, sest see ei paku mulle midagi. vaatamata sellele, et just selles piirkonnas, kus see üllas ullikesest rüütel seikles, veedan ma järgmisest aastast vähemalt poole. aga hambad ristis loen selle lõpuni muidugi. ja loodetavasti läheb paremaks ka.
aga eile, kui olin tööl ja võitlesin unega, siis päästis mind une küüsist ainult mihkel raud. õnneks olin piisavalt taibukas, et just see raamat cervantese geniaalsuse asemel kaasa võtta (ei taha üldse cervantese kohta pahasti öelda, ei tea tema loomingust pmst midagi), sest olin seda nii kaua juba lugeda tahtnud, aga hadn't really gotten round to it earlier. aga mõtlesin, et töö juures nagunii tekib hetk (ma lahkusin sealt hommikul pärast kaheksat), et seda lugeda. ja tõesti, tekkis, ja sain poolest raamatust umbes jagu juba. st, mis jagu, see on lihtsalt nii nauditav. tõesti hea. couldn't put it down really. aga pidin. aga täna õhtul jätkan selle lugemist, ma arvan.
aga don quijote ei jää ka mu tähelepanust täiesti ilma. pean temaga ka ikka lõpuni tutvuma enne lahkumist. saan siis ka sõna sekka visata, kui sellest juttu tuleb. no ilmselt tuleb, sest seal on ju lausa don quijote muuseum. jaa. that is where I'm going. and to be honest, no puede esperar. google translate ütles, et see tähendab can't wait. jap, that is how prepared I am. ei, kõigega saab hakkama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar