mul on kuidagi viimasel ajal juhtunud nii, et olen vaadanud filme, mis panevad ohkima ja õhku ahmima. esiteks, eile või üleeile st vaatasin sellist filmi nagu Food Inc. Kui kole kui kole. Jälle mõtlesin seda, mida Mart Kase NY blogist lugesin, et Ameerikas on tore, aga Ameeriklane olla ei tahaks. Ja seal elada ei tahaks. No tõesti, riik teeb inimeste terve olemise nii keeruliseks, et see on naeruväärne. Igas toidu on mais sees, see kuidas toidetakse lehmi, kanu, kuidas neid koheldakse, igal pool on GMO-d sees, ja selleks, et saada puhtaid, ilma igasuguste lisadeta juur ja puuvilju, peab kuskile kaugele sõitma või jube palju maksma. Ma mäletan ise ka, et kui Wal-Martis käisime, siis no palju odavam oleks olnud endale osta igast cereal'e ja muud rämpsu, saia ja gaash, poisid ostsid endale igaks õhtuks ju neid 99-sendiseid pitsasid. Aga mulle ei oleks sellised asjad sisse läinud, juba mõte sellest, mis seal pitsa sees tegelikult on ja kui mitu korda neid ilmselt külmutatud on. Õudne. Paar korda ostsin neid ready-made meal'e, a'la lasanjet ja spaghetti and meatballs, aga need olid lihtsalt kohutavalt halvad. Nii ma siis ostsin endale lunchiks pigem viinamarju, mis maksid umbes 2 taala nael ja virsikuid ja porgandeid ja nii edasi. Aga on tõesti kallimad need juurvilja ja puuviljad kui mingi mcdonald'si kräpp. selles mõttes saan aru. üks haige maa on see. sõna otseses mõttes. selleks, et hästi süüa, peab olema raha. samas päris nii ka ei taha öelda. tahtmist peab ju ka olema, siis saaks ka vähese rahaga. igatahes, soovitan seda filmi, you'll never look at food the same way again.

ja teine film oli, mis ma täna vaatasin. World Trade Center. Film ei olnud eriti midagi väärt, aga jälle pani mind mõtlema nende politseinike ja tuletõrjujate peale ja sellele, kui head inimesed nad on. no tõesti, eelmine suvi oli ka see, et kui oli tuletõrjuja pere, siis oli kohe mõnus. no tegelt ka, how brave can you be. ja tuletõrjujad aitasid ka meid.

ma mäletan, kui valdostasse läksime madliga kahekesi, siis esimesel päeval läksime kohe tuletõrjejaoskonda ja seal olid ülivahvad tuletõrjujad, kes seletasid täpselt ära, mis linnas toimub, kuhu tasub minna, kuhu mitte. Ja rääkisid school districtitest ja nii edasi. Nad on kohe eraldi inimesed. aga tegelikult ka, seal oli üks hetk, kui tornist kukkus üks inimene alla ja sellest oli nagu kaugvõte ja ma ei saanud kohe aru, mis asi see on, et kas mingi lennukitükk ja siis sain aru, et gaash, see on ju inimene.

need tüübid olid seal heroic.

ja saate aru, sealt rusude alt saadi elusalt kätte ainult 20 inimest. 20!!

igatahes, aga maggie gyllenhaal oli seal.