
heihei. pöffi lainel olin ma see nädal. kuigi ega ma käisin ainult kahte filmi vaatamas ja ei uurinud kava ka lähemalt, et kas on midagi muud ka, mida näha tahaks.
Neljapäeval käisime vaatamas sillega
"Lood Yodokist". See oli siis inimõiguste programmi raames. Film oli sellest, et kuidas üks euroopa režissöör, keda hämmastasid need show'd, mida põhja-koreas kim yong-il'i auks tehakse, kus on tohutu rahvamass, terve staadion on neid täis, imelised värvid, koreograafia, kõik laulavad valitseja kohta, kui vahva ta on. Igatahes, selle productioni professionaalsus väga meeldis sellele režissöörile ja kuna tal oli soov teha film nendest koonduslaagritest, mis põhja-koreas on ja basically sellest, mis seal toimub, siis kasutas ta selle ära. Ehk siis, kuna teda Põhja-Koreasse ei lastud seda filmi tegema, siis ta otsis Lõuna-Koreas üles ühe lavastaja, kes oli pärit Põhja-Koreast ja kellel endal oli ka lugu rääkida. Eenivei, siis nad otsustasid kokku panna muusikali erinevate inimeste, kes olid kuidagi Yodoki koonduslaagriga seotud, lugudest. Seal oli nt Kim Yong-Il'i endine isiklik ihukaitsja, kes oli kuidagi sattunud Yodokisse, selle koonduslaagri üks valvureid ja erinevad vangid. Kõigil oma lood. Alguses mulle tundus, et okei, see on õudne küll, aga ma kuidagi ootasin, et ma saaks mingit uut infot sealt. Et midagi uut, mida ma enne ei teadnud. Tegelikult ma ei teagi, kas ma olin enne teadlik nendest tohututest koonduslaagritest, kus igas ühes on umbes 50 000 inimest. Aga mida film edasi, seda rohkem sain ma uusi asju teada. Nt mõtlesin ma, et mille eest siis inimesi sinna saadetakse? Ükskõik mille eest. Nt oli inimene, kes oli Kim Yong-Il'i pildi põrandale pannud. Ja siis üks, kes oli tema-kujulise büsti ära lõhkunud. Et pretty much anything...ja muidugi, kui sa üritad põhja-koreast ära põgeneda ja sind kätte saadakse, siis lähed ka ikka laagrisse. Ei hellitata. Ja siis on selline asi ka, et kui sa oled koonduslaagris, siis oleks ju loogiline, et kui elu seal ikka väga koledaks läheb, siis on alati üks tee välja...: enesetapp. Aga ei, mitte Põhja-Koreas. Seal on see seadusevastane ja kui sina ennast ära tapad, siis saab terve sinu pere karistada..ehk siis, kui nad ei ole veel koos sinuga laagris, siis pärast sinu enesetappu saavad nad first-class ticketi sinna. Ja kui mõni inimene oli laagris meant to die millegi eest, siis ta pandi lihtsalt kasti sisse. Sellise kasti sisse, kus ei saa püsti seista ja saad ainult põlvitada..nad panevad su sinna põlvitama ja basically leave you to die. Ja lapsed muidugi....lapsi kasutatakse seal niimoodi, et koonduslaagrites vangis olevad inimesed töötavad tihti kaevandustes ja lapsi kasutatakse selleks, et pääseda ligi kohtadele, milleni muidu ei jõua. Ehk siis selline töö ja mürgine õhk vms ei mõju lastele just hästi ja seal öeldi, et 16-aastased näevad seal välja nagu 8-aastased, sest nende areng on lihtsalt seisma jäänud. Ja mida nagu teha saaks? ei saagi..ja see jäigi mulle segaseks, et kuidas need inimesed, kes oma lugusid rääkida said, sealt pääsesid. No kuidagi pääsesid...aga mind piinas filmi ajal see mõte, et samal ajal kui mina seda filmi vaatan, on seal Yodokis kindlasti nii mõnigi inimene kasti sees kinni ja elusalt sealt ei pääse. Ja mida me teha saame? someone should stop kim.
ja teine film oli
the imaginarium of doctor parnassus. otseloomulikult käisime seda vaatamas. Kuidas siis mitte. Mitte ainult Heath Ledgeri viimane film (kuigi põhiliselt muidugi sellepärast), aga ka Terry Gilliami film, kes tegi siis ka Monty Python and the Holy Graili...ja ka teisi Monty Pythoni filme, I guess, aga mina kui kõige ebatavalisem inka fill või üleüldse inimene, ei ole rohkem neid näinud:D Ja muidugi treilerist jättis see film ka sellise maagilise mulje, need värvid jne. Igatahes, shokeeriv oli see, et esimene hetk, kui heath ledgerit näidati, oli ta üles poodud. Suhteliselt creepy. Aga muidu oli tema ikka hea nagu ikka...ja siis see oli ka nii magic, kuidas nad olid suutnud sellest ikkagi niii hästi välja tulla, et teda filmi tegemise lõpus enam ei olnud...nii hästi olid Johnny, Jude ja Colin sinna niimoodi seotud, et nad küll mängisid sama karakterit, aga pididki olema erinevad. Kuigi...tegelikult olid nad niiiii sarnased temaga. Võib-olla Colin oli kõige vähem..ta ilmselt pidigi olema kõige vähem..aga teised...no tõesti. Mõnes mõttes on see vist
digitaalselt kuidagi tehtud nii, aga samas olid nad kõik ikka täitsa oma nägu ka...ma ei tea. Jah. Ja see tüdruk, kes mängis Valentinat..no kui nukunäoga saab olla:) Ja muidugi selline maagiline, vahva. Mulle meeldis. Kuigi eks Briti aktsendiga on mul endiselt probleeme...kõigest ei saa ma endiselt aru. (samas polnud asi kaugeltki nii hull, kui selline film, nagu Michael Collins, mida Gordon meile näitas, kus ma ei saanud mittttte millestki aru..nii et iiri aktsent (oli vist iiri..) on veel kohutavam. No mitte kohutavam, aga raskem aru saada, kui kõrv ei ole harjunud. samamoodi pean ma iga loengu alguses enda kõrva ka ümber sättima, et gordoni thick scottish accentist ennast läbi närida.)
igatahes, muidu. kas keegi tuletaks mulle meelde järgmine aasta enne nn imede ööd, et ma ei taha sinna minna..ükskõik kui väga mul midagi vaja on.
ärikeeles oli eksam juba ära..no sai kaelast ära.
filmi arvestuse sain kätte...eriti hale tegelikult. ma ei saanud seal üldse kohal käia, umbes täpselt kaks korda käisin, olen näinud 1,5 filmi, aga kuna mu essee oli piisavalt hea, siis sain arvestuse juba kätte ja ei peagi teist kirjutama. Aga ma ei tahtnud üldse nii tegelikult..ma ju võtsin selle aine, et filme vaadata...aga ei saanud. Damn it. Ja ma kardan, et üksi nüüd hiljem ma küll eriti ei viitsi neid filme järele vaatama hakata.
ja muiduuu. eile käisin tööl. gaash, ei tahaks üldse tegelikult.
tahaks juba rutem minna.
jaan ätte "kaugele".