reede, 23. jaanuar 2009

every night has a soundtrack.

seoses pisikese pausiga sessist ja muust jamast olen ma nüüd saanud filme vaadata.
vaatasin nt Doubti. Amy Adams on seal ülivahva, Frosty the Snowman. Ja Meryl Streep of course. kuigi ma ei tea, is it me, või on ta väga sarnane enamikes oma rollides. maybe I haven't seen enough, aga talle kuidagi kohe satuvad sellised karmid ja kurjad rollid. taoline roll oli tal ju the devil wears pradas ka. ja ta juba sai selle eest nominatsiooni tookord ju. don't get me wrong, ta on selles friiking hea. film oli suht ok, aga mitte midagi super erilist.
siis ma vaatasin the readerit täna. kate kate kate winslet. ta on mu lemmik naisnäitleja, nii et ma ei kavatsegi erapoolik olla. et jaa. film iseenesest.....ma ei tea, parima filmi oscarit ma sellele ei annaks. aga kate võiks küll võita:D
siis üks päev ma vaatasin Nick and Norah's Infinite Playlisti. No mulle meeldib Michael Cera. Juba Juno pärast meeldib. ta on lihtsalt nii vahva, ja film oli ka vahva, NYC at night ikkagi. Ja playlist of course. ma just üks päev otsisin endale head uut muusikat. well, this went straight on my ipod.
1.
Speed of Sound - Chris Bell
2.
Lover - Devendra Banhart
3.
Middle Management - Bishop Allen
4.
Ottoman - Vampire Weekend
5.
Riot Radio - The Dead 60s
6.
Fever - Takka Takka
7.
Xavia - The Submarines
8.
After Hours - We Are Scientists
9.
Our Swords - Band of Horses
10.
Silvery Sleds - Army Navy
11.
Baby You're My Light - Richard Hawley
12.
Very Loud - Shout Out Louds
13.
How To Say Goodbye - Paul Tiernan
14.
Last Words - The Real Tuesday Weld
15.
Nick & Norah's Theme - Mark Mothersbaugh

ja siis. milk. hands down annaks sellele filmile kõik oscarid. kuigi ma ei ole veel osasid filme näinud. but still, the readeri ja slumdog millionaire'i kõrval hands down. sean penn. inkredibleeeeeeeeeee. sean penn on üks selline näitleja, kellele on oluline, kuidagi ühiskonda mõjutada, selles kaasa rääkida. ja see headus ja lahkus ja mõistmine, kuidas ta oma rollile lähenenud on. ei, see ei ole ainult see, see on tänutunne, mida ta ilmselt harvey milki vastu tunneb. sest tema andis mitte ainult san franis vaid ka igal pool mujal inimestele lootust, sest ilma lootuseta polekski mõtet ju. ja see relationship, mis harvey ja scotti vahel oli, see oli lihtsalt ilus. of course I don't blame harvey. scott oli friiking hot. James Franco mängis teda. at first glance meenutas ta mulle heathi. igatahes, see oli lihtsalt väga hea film. muidugi nüüd, kui ma veel benjamin buttoni ja frost/nixoni ka ära vaatan, võib mu arvamus veel muutuda, et kellele auhind läheks. okei, tegelikult see, et film saaks selle auhinna, polekski niii oluline. aga sean penn. lihtsalt muud varianti pole.
aga ma ilmselt siiski jätkan oma filmimaratoni ja jätkan oma filmikriitikaga:D muidugi ei ole see kriitika asjatundlik, vaid täiesti selline nagu hetkel tunnen.
kas ma olen veel viimasel ajal midagi vaadanud? amm, ei tule meelde praegu.
anyway, kuulake playlisti ja vaadake vääääääärt filme.

Kommentaare ei ole: