just hold it. see bright colours.

niimoodi siis. See eelmise entry lõpus olnud lubadus ei õnnestunud kohe mitte. Ja seda selle pärast, et lennujaamas ei suutnud ma leida pistikuid ja nagu välja tuleb, on need pistikud seal nagunii täiesti teistsugused. what a smart traveller am i, eks:D

ma kuulan nii upbeat muusikat praegu, et ise ka ei usu. Ei, tegelikult Amelie soundtracki, need instrumentaalpalad on niii head. Aga ei, ma peaksin praegu kuulama midagi rütmikamat:D naguuuuuuu, lemme see. Nüüd läks basement jaxx peale. jaaa, ja juba ongi parem.

niisiis, ma ilmselt peaks reisust siiski ülevaate andma, enne kui kõik meelest ära läheb. Niisiis, käisin täitsa üksinda inglismaal. Jaaa. Emme ja issi viisid mu 2. mail lennujaama Riiga ja seal läks kõik okeilt, flight oli ka okei, sain emergency exiti juures istuda, nii et jalgadel oli rohkelt ruumi ja nii edasi. Aga oi, ma pidin ju öö Bristoli lennujaamas veetma, sest esimene buss Birminghami poole läks alles 6:15. Ja mina jõudsin Bristolisse natsa enne südaööd. You just have to love it:D Niisiis, alguses üritasin mingit filmi vaadata jne, aga siis liikus mõte ainult sinna poole, et tahaks voodit, oma voodit, aga ei, ei mingit vingumist, leidsin endale lõpuks mingi sellise koha, kus sai külili visata ja magada. Thank god for my pillow. Või noh, thank me, et ma selle kaasa taipasin võtta. Ok, nüüd mul tuleb amy winehouse'i love is a losing game, not good, not upbeat. Ja läheb foo fighters, alright. Igatahes, jäin siis magama mingiks ajaks, aga siis kuskil nelja ajal või isegi enne nelja ärkasin üles ja vaadake ma olin seal check-in'i laudade juures ja igatahes, teen siis silma lahti ja vaatan, et oiiii, mu ümber on jube palju rahvast, kõik mingi sagivad, ronivad üle mu asjade ja värki. Hommik siis:D Korjasin asjad kokku ja ma ei tea, passisin veel paar tundi, ootasin bussi. Fun. Not. Kohe kindlasti ei taha enam öösel üksinda lennujaamas passida. Definitely a no-no. Aga jah, sain bussi peale, bussijuhid olid hästi lahedad ja inglismaa on niiii ilus. gotta love it. aga ma pool ajast siiski magasin vist bussi peal. Igatahes, Kadi, tohutult nunnu tüdruk, tuli mulle bussijaama vastu ja ega ta mind ei hellitanud, kohe tuli shopping Bullringis:D Juhhei. Aga ega mina väga ei shopanudki, Kadi ostis poole rohkem asju. Mina sain 2 paari lühikesi pükse suveks. Igatahes, pärast viis üks ta kursavend, Simon, meid väga kenasti ära koju, sest mul oli nii palju asju ja tal polnud lihtsalt vist südant lasta meil bussiga reisida. Naisss. oi nüüd on raggamasta, where is da masta. Igatahes, mis me tegime, üritasime magada natsa, aga õhtu poole läksime ära linna. Seal pidi mingi parkuuri üritus olema vms. Yes, get excited. Aga me jõudsime mingi 2 tundi varem victoria square'ile ja siis chillisime seal, creepy indian guy stalkis meid natsa, aga we found nice things to look at as well:

see oli väga lahe. Tal oli peavõru, see mulle ainult ei meeldinud. Aga muidu, ta tegi ikka lahedaid asju seal. Ja show iseenesest oli ka täitsa lahe, rohkem küll tantsu kui parkuuri, aga see oligi birminghami tantsufestivali raames. Aga jah, oolrait. Ja õhtul üritasime veel filmi ka vaadata vist ps, I love you'd. Mina jäin magama suht alguses kohe, aga Kadi oli pool filmi nutnud. Aww. Vot nii, see oli siis esimene päev!! Yeah!

Pühapäev (2. päev).

See oli siis minu ja Merili kultuurireis:D Jeee. Ehk siis, ma avastasin, et Stratford on suht Birminghami lähedal, mingi alla 4o miili ja jeee, seal peab ju ära käima, äbsoluutli. Igatahes, Meril algul blokkis, et kole ilm jne, aga ei, muud varianti ei olnud, me pidime just pühapäeval minema, sest teisteks päevadeks olid juba plaanid. Vot nii. Me pidime mingi bussiga vist minema. Või ma enam ei mäletagi, millega me täpselt minema pidime, aga igatahes, me käisime kokku kahes rongijaamas ja ühes bussijaamas, et aru saada üldse kust kuna mõni asi sinna sõidab. Lõpuks läksime Snow Hilli rongijaamast bussiga. ma tean, see peabki senssi meikima. Igatahes, ma ei tea, mis valemiga, aga see buss sõitis umbes täpselt 2 tundi sinna. Vot nii. Aga meil oli ümbruskonda väga lõbus vaadata, hobused olid põnevad ja me ei saanud üldse aru, millal birmingham ometigi ära lõppeb. See linn on vastikult suur. Ma tean, it's nothing võrreldes paljude teistega, aga ma olen maalaps. Igatahes, kunagi ma ei tea poole kahe aeg vist jõudsime sinna. Ja kõigepealt läksime vist sööma, kõhud olid tühjad. Sõime lasanjet, hästi hea oli. Ma ütlen two thumbs up. Selline koht nagu Pasta. Nii, siis vist jalutasime jõe juurde ja sealt Holy Trinity Churchi juurde. Aga seal oli parajasti mingi service ja sisse ei lastud, nii et mõtlesime, et otsime mõne teise koha siis üles. Terve Stratfordi peale on 5 Shakespeare'iga seotud maja. Me vist kõigepealt läksime Hall's Crofti juurde (Shakespeare'i tütre ja ta mehe kodu), aga me vaatasime, et see on boooring ja siis otsustasime hoopis Nash's House'i ja New Place'i minna. Ehk siis Sheiki (jaa, see on nüüd will'i hüüdnimi, see tuli mulle üks päev rongis pähe) tütretütre mehe maja. Selle tütretütrega Shakespeare'ide dünastia vms lõppes, tal ei olnud lapsi ja tänapäeval järeltulijaid ei ole. Aga igatahes, selle maja kõrval kohe oli New Place, kus Sheiki elas ja suri, aga tänapäeval seda enam ei ole, on ainult aed, see maja lammutati suht ammu juba maha, kui ma ainult mäletaks millal....ei mäleta, haaahaa. Selline aed siis. Ja siis seal maja taga on Great Garden ka. vot nii. Siis läksime me vist Sheiki sünnikoha juurde, mis on nagu põhipleiss. Minu bookletis on kirjas nii: possibly the most famous and most visited literary landmark in Britain. Ja oli küll ländmaark. Ja selle pärast me seal Meriliga 4 tundi veetsimegi:D NOT. Aga lahe oli nii või naa. Igast onud rääkisid seal majast ja seal oli aken, kust Sheiki isa oma kindaid müüs ja siis seal oli häll, kus oli mängusheiki sees, kjuuti kjuuti ja väga lahe. Tegelikult tohutult hästi säilinud maja, ja see on ka vahva, et see maja kõik sõjad üle on elanud ja see on lihtsalt midagi erilist, mida peab nägema, ma arvan. Sest see on ju SHEIKI!!nii, ja kuna me olime saanud pileti kolme maja jaoks, siis otsustasime Hall's Croftis ka ikkagi ära käia, sest Anne Hathaway's Cottage ja Mary Ardens' (kaks ülejäänud Will'iga seotud maja) olid liiga kaugel. Vot nii. Tee peal:

nii, aga Hall's Croftist ma ei mäletagi midagi erilist. Ammmmm...jap, ilus maja oli.

Aga siis, Holy Trinity Church. See kirik on suht tillukene, aga hästi ilus!!!

vasakul siis Anne Hathaway ja paremal William Shakespeare'i haud. Will on pisut popim. Aga seal on suht paljud teised nende pere liikmed veel maetud. Aga jah, aeg lendas ja siis pärast kuut hakkasime juba tagasi tulema, sest kella viiest umbes pandi juba kõik kohad kinni. Inglismaal on vist kõigi asjadega niimoodi, et kõik on kella viiest välja surnud, sest kõik põhilised kohad - poed - olid tõesti kinni siis kõik. Ja rahvas ka tänavatelt kadunud. Et siis jälle bussi peale. Ja you just have to love purjus inglise poisse. Neid oli meie bussi peal mingi 7 ja nad vajutasid kogu aeg seda stop nuppu ja see pinises ja siis tegid spitting contesti ja oh jah, hämming.

Vot, idee poolest me pidime too õhtu veel linna ka minema, aga I guess not. Sest ma olin niii läbi omadega. To walk or not to walk? To walk, dooooh!!!

Esmaspäev (3. päev)

Niisiis, saime rahulikult magada, sest esmaspäev oli bank holiday (whatever that is, tõesti, ma küsisin seal kõigilt selle kohta ja kõige loogilisem vastus oli, et see on lihtsalt vabandus puhkuseks) ja kõigil oli vaba päev. Aga me käisime Kadiga Lidlis süüa ostmas, sest meil oli BBQ. Jaa. I carried a watermelon. Ja igast muid asju ka. Aga jah, külas olid kaks Kadi kursavenda, ja Merili sõbrannad ja siis olid nende kaks roommate'i ka seal tegelikult juu. Igatahes, see üritus läks natsa rohkem käest ära, kui plaanis oli, aga what can you do, eks. No details needed.

Teisipäev (4. päev)

Kadi oli väga väsinud ja suht pahur ja siis meil oli fun shopata. Igatahes, jaa, me käisime igast poodides ja raha sai peaaegu otsa ja see oli tore:D Primark on huvitav pood. Aga jah, huvitavaid poode oli veel:D Igatahes, pildid:

Bullring on a must.
New Street!
Victoria Square.

Niisiis, ja siis läksime puhkasime natukene kodus ja õhtul läksime välja. Eelmine õhtu olid kõik nii, et jaaaaaaa, muidugi lähme välja ja värki, aga ei tea, kas pärast seda õhtut olid enamik aut või jaa. Jaa. Aga Kadi ikka tuli minuga õnneks ja siis paar tema kursavenda ka ja ühe kursavenna roommate, moslem, kes õpib teoloogiat ja kellel on kodus abikaasa ja birminghamis girlfriend. Gotta love the silmakirjalikkus:D Igatahes, me istusime mingis baaris, mingi Rokokoo vms. Ja täitsa lahe oli, ma olen rahul, et me ikkagi läksime, mitte ei passinud niisama. Ja öösel sain fish and chipsi, mis on nii yuckkk:D Või noh rõve junk food, rasvane õline jne. Vot siis.

Kolmapäev (5. päev)

Nonii, hommikul rongi peale. Aga raske oli, sest ma olin oma jalgu eelmisel päeval üle hinnanud ja tohutud villid olid taldadel. Aga mis seal ikka, suck it up. Igatahes, goodbye Birmingham ja hello, Lincoln. Kertu ja Nelson ja Saara tulid mulle rongi peale vastu. Nad on nii toredad, ma polnud neid eelmisest suvest näinud ja Saarat polnud ma üldse näinud ja let me tell you, ta on veel armsam kui piltide peal. Aga jah, läksime nende poole, Kertu sõbranna Anu oli ka neil külas ja siis me sõime aias ja siis käisime linnas:

hästi ilus linn on. Aga tõesti, kuskil poole kuue ajal vms käisime linnas ja täiesti vaikus oli, isegi Starbucks oli kinni. How weird. Aga igatahes, õhtul veel chillisime, vaatasime telekat, koduperenaisi jne ja Amy Winehouse'ist dokumentaali. See oli nii hea, ta on nagu nii huvitav, lahe oleks vist imelik öelda, aga tõesti, temas on selline querky värk, mis lihtsalt mõjub. Ja see tema Blake obsession on ka lihtsalt midagi. Aga jaa, sain täitsa oma madratsi ja elu ilus.

Neljapäev (6. päev)

mis me tegime. Või noh, mis mina tegin, ma käisin linnas üksinda, sest teised ei viitsinud. Või noh ei jõudnud, Kertu on omadega natsa läbi ja Nelson on öö otsa koolis, õpib, tegeleb kooli asjadega. Nii et jaa. Aga eks ma siis läksin bussi peale ja hängisin High Streedil ja shoppasin natsa ja nii ta läks:

niisiis, ilus on see Lincoln. Aga siis tagasi ja siis Saara oli just parajasti üleval ja:

ja siis ma sain Kertu fotokast veel lahedaid pilte. Ta on kolmenädalane umbes. Äkki nüüd saab juba neli tegelt.



Ja Saara tähendab printsessi ja Adamba töökat. Töökas printsess. That's special.
Reede (7. päev).

Hommikul pidin Nelsoni üles ajama, ta vaesekene oli viie ajal alles koju jõudnud ja ta pidi mu 6:45 juba rongijaama viima. Poor thing. Aga mis seal ikka. Ja siis tuli lahe rongisõit: Nottinghami, Birminghami ja siis Bristolisse.

See rong, mis Birminghamist Bristolisse sõitis, oli nii kena, et sellisega kohe sõidaks. Sõitsingi. Vot, ja rongijaamast lennujaama, kus ma pidin passima. Liiga suure varuga jõudsin. Sain oma kohvrit laiali pakkida jne. Funfunfun. Gotta love it. Certainly. Õnneks mul lubati padi ja carry-on eraldi võtta ja siis mul olid veel 2 pusa ja jope seljas ja noh, kui te vaid teaksite, kui palav sellel ajal, kui ma seal olin, oli. Oioioi. Aga jah, siis sain kaalu enamvähem piiridesse:D Ja väga lahe oli muidugi see, et lennujaam oli täis poissmeeste seltskondi. Ainuüksi minu lennul oli kaks neid ja ma vaatasin, et Dublinisse läks neid ka julmalt ja tüdrukute omi täpselt samamoodi. Ja igal seltskonnal olid omamoodi särgid ja kõigil oma nimed ja siis destination, et kuhu mindi, ja et ikka Stagiga on tegu. nt Stu's Stag Latvia 2008. Gotta love it. Vot nii. Aga jah.

Issi tuli mulle vastu, pisikese hilinemisega muidugi..ja siis autoga oli jama, et ta sai kokku 2 korda pool tundi kapoti all olla. Vot nii. Ja kuskil nelja ajal koju. Ja see oli mu tripp. Aga kas ma sain koju lõõgastuma. No, seda sõna minu jaoks vist enam ei eksisteerigi, ma kahtlustan väga.

Hommikul kell 8 üles ja SW üritus Käärikul. Ehk siis orgiga saime kokku ja kõik WINGED olid kohal. Või noh, kõiki ei olnud, aga meid oli mingi 70. Ja suht chill päev oli tegelikult. Mina töötan siis suvel koos Kareli, Madli, Mirjami, Jörgeni, Rivo, Jürgeni, Eno ja siis meie forin frendiga ka. Vot, ja toodete kohta õppisime, ma olen nüüd nendest raamatutest lihtsalt nii sillas. Nt, kas te teadsite, miks flamingod roosad on? Sest nad söövad roosasid mageveekrevette. Jaa, targaks saab ka. Ja siis olid igast mängud ja õhtul lõke. Vot nii. Aga Bananas. Aga ma olin omadega nii läbi, et kõigele vaatamata tundus oma voodi väga ahvatlev. Aga oh ei, me jäime ööseks sinna. Ja see aasta saab 7ga korrutada!!!!

Ja hommikul 6:30 äratus ja korraks sööma ja siis Tartusse, korraks koju ja ülikooli raamatukokku, kus toimus terve päev otsa production seminar. Definitely õppisime tohutult, aga mul on hetkel kõigest nii kõrini, et ei suuda vaimustuda. Aga peab. Ja see on nõme, et peab. Aga suck it up. Vot nii.

Jutu lõpuks selline asi, et inglismaal on väga vähe prügikaste, sest pommioht on nii suur. No hulluks võis otsida end. Tegelikult ka. Ja walk only with green man. Where is the green man. Ja eeeeeee......................................

Üritan mitte hulluks minna.