I want to feel things, really feel them.

http://www.revolutionaryroadmovie.com/

ma vaatasin seda filmi praegu ja see tegi mu nii kurvaks.

nina simone "wild is the wind"

fat cheeky bulls.

mina ei saa aru, miks kriitikutele jne austraalia ei meeldinud. nii hea oli ju. jube pikk, aga oi kui hea. huuuuuuuuugh. another hugh.

arvuti on jälle (või peaks ütlema "endiselt") katki.

jõulud olid edukad:D 5th Avenue ja sirgendaja. ja muidugi peapael, who could forget.

ruja on nii hea. ma sain tiinalt jõuludeks dvd ja siis vaatasin seda neljapäeva öösel ja nii hea oli (kas võigemast enam parem ei saanud olla?! ja sergo ka muidugi) ja reedel vaatasin uuesti telekast ka. tahan nii väga no'sse.

eile käisime gerliga padaril. ikka hea. kuigi ta võiks kuskil mujal peale klubide ka esineda.

mis veel. no ei ole midagi eriti. lihtsalt, austraalia oli nii hea.

ja muud midagi eriti vist. kings of leon ka.

billy billy billy bush.

rob pattinson - never think.
how hot can he be. samas on temas siiski midagi, mis nagu ei ole õige, mis pisut häirib. aga see ongi nii lahe, et tal on mingi oma kiiks, twist peal.
mulle film isegi enam-vähem meeldis, kuigi mõned kohad, mis olid raamatus ülitõsised ja pingelised, olid filmis lihtsalt koomilised. aga see pinge ta silmades. ahhhhhhhh.
"supermassive black hole" muse.
eile õhtul üritasime Sillega minna "Märtreid" vaatama, aga kohe mitte ei õnnestunud, sest kõik oli välja müüdud. aga täna vaatasime "kui elu oli hea" ja mulle isegi meeldis, nii üllatav, kui see ka ei ole. Või noh, tegelikult ma ei tea, kas see peakski üllatav olema, aga see oli täitsa nauditav, pluss selline mees nagu casey manderson. mmmmmmmmmmmm, kui mõnus.
The Sun "Pääsemise tee".
Igatahes, mu arvuti oli suht pikalt audis, mingi kaks kuud vist kokku peaaegu. et jah. kõvaketas vahetati ära, et piltidest ja muust taolisest olen ilma. õnneks olin taibanud usa pildid plaadi peale võtta enne, aga nt pariisi piltidest olen küll ilma. et jamasti läks natukene. aga nüüd on ta tagasi ja käitub siiamaani vapralt.
Iron & Wine "Flightless Bird, American Mouth"
mis veel. kolmapäeval käisime reggiega teatris vaatamas Bjuutiful bodisid, ma juba ammu tahtsin seda näha ja nüüd tundus, et nüüd, kui ainult kaks etendust on jäänud, oleks nagu juba aeg. ma väga ei vaimustunud sellest. ja mõni nädal tagasi käisime suurema kurbuseta vaatamas. ka ei vaimustunud eriti.
mis veel. auhinnabankett oli novembri lõpus. see oli tore, äge oli näha kõiki.
täna hommikuks (tegelikult juba esmaspäevaks) oli mul vaja essee kirjutada Railile. Ja otseloomulikult lükkasin ma seda terve nädala edasi, ja hakkasin lõpuks kuskil südaöö paiku täna öösel kirjutama ja magama sain kuskil pärast kuut hommikul, only to wake up 3 hours later ja Railile essee ära viia. Ma kirjutasin eee.....sellest, et kas civil rights movement solvis usas rassiprobleemid. not so much.
Peter Bjorn & John "Amsterdam" which reminds me, et tahaks amsterdami hirmsastiiiii!!! Eks tuleb koguda ja lunida sünnipäevaks raha ja siis see reis ette võtta. ja vähemalt nädalaks. ja siis chillin caaathyga:D
aaa ja kolmapäeval pärast teatrit läksime reginaga sille poole sweeneyt vaatama ja otseloomulikult läksime me sinna jala ja samal ajal sadas õues mingi tahke vihma taolist asja ja ma suutsin end nii ära külmetada, et praegu on pea täiesti umbes ja ei tahaks absoluutselt mitte ühte hinge näha ja lihtsalt kerra tõmmata ja ära kaduda. vot see on see halllllus.
snow patrol "signal fire"
ma pean teisipäevaks tegema ennule ettekande mingi slängi teemal. right.
õnneks on nüüd esmaspäevad ka vabad, et saab veelgi pikemat nv-d pidada. jee. või siis vaikselt eksamiteks valmistuda ja kõiki asju lugeda, mille lugemist ma olen lõputult edasi lükanud. ja gossip girli vaadata. ja 90210-d. kusjuures see on üllatavalt hea, see uus versioon, I have to say.
paramore "decode"

i just want to try one thing.

4 päeva veel jäänud. Ei, tegelt 5 vist peaaegu. Ei, ei aja siin sellist juttu praegu, endal on ka piinlik. Aga see on ju oluline meie kõigi jaoks. I think. Kuigi meie jaoks ei muutu ilmselt nii ehk naa midagi. Misiganes, lõppppppp. Joe the plumber.
Ammmmmmmmmmmmm. Elis ja Krissu ja Berks on niiiiii head. Ma olen viimased kolm neljapäeva õhtut veetnud neist kellegi seltsis. Üle-eelmine neljap käisime Elise ja Krissuga Shakespeare'is, nägin neid esimest korda pärast koju jõudmist. Nii tore oli. Nendega võib lihtsalt lõputult rääkida. Ja siis eelmine neljapäeva olime Krissu pool Krissu ja Elisega, vaatasime Tuulepealset maad ja niisama oli ka tore ju. Ja täna käisime Berksuga Elise pool ja lihtsalt nii mõnus õhtu oli. No nii mõnus. Mõnu. Hahahahaha. Lihtsalt jutt jutt jutt.
Eile panime möllu. Oi julm möll oli. Sille ja Reggiega panime möllu. Ja Maritiga ka:D Ka hästi tore.
Ainult et ma elan rutiinis: e-k kool ja n-p mitte midagi. Tavaliselt.
Eelmine reede käisime Krissuga Detsembrikuumust vaatamas. ja nüüd tagant järele mõtlen, et see oli ju tõesti hea.
Ja täna käisime Katiga House Bunnyt vaatamas. Need head reviewd, mida ma selle filmi kohta suvel usas kuulsin olid minu meelest suht õigustatud. Aga suht tüüpiline film ikkagi:D
mis veel, mis veel. Järgmine nädal hakkame ometigi slängis räppima. Have any of you ever tried to rap? Ma ei saa, Enn on nii nunnu:D Temast on vist minu Ilmar saamas:D
Ma vaatasin supermodellid ära, ma olen niiiii õnnelik, et Caridee võitis.
ja ma loen!!! mitte neid asju, mida kooli jaoks peaks lugema, mingeid puritan texte ja leatherstocking tales'e (need võivad minu poolest kas või üks ja sama asi olla:D) , vaid Eclipse'i. Twilighti kolmas raamat. Ja siis sain Eliselt täna Minu Hispaania ja siis mind ootab veel Minu Argentina. Ja siis ootavad kõik raamatud, mis ma pariisist ostsin ja siis ootab veel nt For whom the bell tolls, mille kadi mulle umbes sünnipäevaks kinkis. ja mida veel.
Teatrisse tahaks. NO-sse!!!!
kolmapäeval juba!
ja täna oli lihtsalt sürr päev.
That's why I still don't make sense.

will you be my corona and lime.

tegelikult hakkab nina otsa varsti jääpurikas tekkima, sest elektrihind on nii kõrgele aetud, et inimesed ei jõua enam kodu ka kütta. eks ikka peab vist kütma hakkama, aga kõik lükkavad seda vist võimalikult kaua edasi.

ma tulin koju tagasi. ja nüüd ei suuda oodata, et jälle ära minna. nii hull asi muidugi tegelikult ei ole. lihtsalt, ma arvasin, et ma jõudsin suvega endasse nii palju päikest ja soojust püüda, et jätkub ikka kauemaks, kui paariks päevaks. no eks tegelikult mõneks ajaks ikka jätkubki, aga see pimedus ja külm mõjus mõneti shokeerivalt, kui koju jõudsin.

liisikoikson vihmapiisad.

aga ei, nüüd on hoopis shwayze buzzin.

kool on põnev. mõni aine on põnev. näiteks ennu ameerika inglise keele slängis õppisime teisipäeval, kuidas inimesi umbes 100 sõnaga

idioodiks ja poolearuliseks sõimata. aga lõbus oli siiski. ja siis on muidugi veel pilvi, kes on väsimatu. ja siis on veel raili ameerika ajalugu, mis on isegi huvitav. ja ameerika kirjandus on hetkel vähemalt küll tapvalt igav. ja kanada ühiskond ja kultuur on surm ja leksikoloogia on fun, lihtsalt kirjutame sõnu ja nende päritolusid üles. ja siis on veel üldine usundilugu, kus räägiti judaismist, mis oli väga huvitav teema, aga õhtul 5 ajal kipub vägisi uni silma. ja siis on veel kärtner, kuhu ma, patune, neljapäeval ei jõudnud.

ma käisin kolmapäeval retrol. vot selle kaela võib osaliselt ajada mu koolist puudumise. ja teine asi, mille kaela selle ajada võib, on uni. jah, need kaks on seotud, aga unest ei saa ma lahti ka siis, kui 9 ajal magama jõuan. niimoodi vist hakkabki nüüd olema, et ei ole enam sellist asja, et iseenesest üles ärkan. magan nii kaua kui saan. unevõlg on selle asja nimi ja mina ei usu, et järele ei saa magada. saaaaaaab.

aga retrol olin ma kaine rool, nimelt. et ei tekiks kiusatusi. kuigi kui herman mulle mojito peale ajas, tekkis janu küll. aga eiiiii. ehk järgmisel nädalal. või siiski mitte, kui tahan kollokatsioonidesse jõuda. aga oli hea näha ju. leeeeedul oli silm viltu natsa. ja kadrit kallist nägin seal. no ma ei olnud ju pmst mitte kedagi veel näinud. õige, mery ja annuga käisin ju üldse. ja tuvit nägin. ja hmmmmm, nii mõndagi veel. mmmm.

ma pole endiselt osa oma pagasist kätte saanud. mis tuletab mulle meelde. ma tahan oma new mooni raamatut lugeda.

aga seoses sellega, et tahaks ära minna. tegelikult ka. no see talv kuskile pikemaks ajaks ei saa, aga mina küll järgmine sügis väga hästi kooli minna ei tahaks. ma tahaks ühe talve siit lihtsalt eemal veeta. sellega seoses: täiesti uus raamat Austraalia. Down Under. Täna hakkasin lugema. ja tahan minna sinna päikesesse. kes on käpp?

u2 beautiful day.

the script tundub ka lahe.

mis mul veel öelda on. eve teeb head jäätisekoksi. või noh ta tegi seda kadriga koos. nii et hea kollaboratsioon. huvitav, mis päritolu see sõna on.

ma tahan juba twilighti filmi!! I (L) edward cullen. ei, see pole (L)......vaid see on....natsa teistmoodi. ja see raamat on natukene teistmoodi. you ARE my life now. http://vids.myspace.com/index.cfm?fuseaction=vids.individual&videoid=44288316

veidikene nagu tohuvabohu tuli sellest siin nüüd.

i'll make more sense next time. olen natsa liimist lahti veel, ya know.

kuulake shwayzet ja mrazi.

kuu aega jäänud:)

no ausalt ka tahtsin midagi diibimat panna pealkirjaks, aga see, et mul on siin olemiseks jäänud veel nii vähe aega, on üks põhilisi mõtteid, mis mind kummitab. No mõnes mõttes on see väga pikk aeg, selles mõttes, et koduigatsus piinab ikka kohutavalt, kõiki-kõike igatsen nii väga. Aga samas piinab mõte, et ma ei ole sellest veel kõike seda saanud, mida ma siia saama tulin:D Aga üritan selle viimase kuuga kogeda nii palju kui võimalik. Ja...lihtsalt nautida!

Sest ma kuulsin, et eestis ei ole ilm just eriti kiita vist:D No meil käis troopiline torm Fay üle, sellel ajal langesid kraadid 25ni (Celsius) ja ikka väga külm ja hall oli, selline täitsa sügise tunne oli. Aga nüüd kui pärast tormi need tavalised 35-40 kraadi ja nonstop päike comebacki tegid, on see ikka suht õudne:D Tahtsin kirjutada jälle, et piinav. Aga ei kirjutanud, sest niimoodi jääb tunne, nagu ma ainult piinleks siin:D Aga ei, hoopis suve septembrikuus naudin siin:)

Ma kuulan Julie Delpyt praegu, ai kuidas tahaks Pariisi tegelikult:D

amm...ja nüüd on Amy:D Mis uudist muidu....ma söön beef jerkyt ja joon kokat laimi ja jääga. Sellised hetked on need, mille nimel me nädala sees töötame. Koka laimiga, that is.

Mul nädala sees tulevad kogu aeg mõtted, millest kirjutada, aga nüüd ei tule enam üldse meelde midagi. Madlil oli see nädal sünnipäev. St tegelikult on tal Madli Rööpmanniga samal päeval sünnipäev, which is kind of weird, I think:D Ja nüüd tuleb Sean Kingston. Igatahes, tema peab mind iga hommik äratama, sest mul ei ole äratuskella oma toas (jaa, mul on esimest korda elus oma tuba:D) ja siis ta pidi oma sünnipäeva hommikul ka mind ise äratama tulema ja siis ma kargasin kohe voodist püsti ja ma kinkisin talle sellise väikese kaasaskantava ventilaatori millele saab vett ja jääd sisse panna ja siis end värskendada:D Ma mäletan ma kunagi suvekoolis nägin, et George'il oli see ja siis ma olin jumala sillas sellest ja nüüd nägin seda wal-martis ja täna oli see kõigile nii suureks lõbustuseks, et peaks vist endale ka ostma selle tripi ajaks:D

ja nüüd kuulan once'i soundtracki:D ai ai ai, kui väga ma igatsen lihtsalt päev otsa filmide vaatamist või tundideviisi muusika kuulamist ja lihtsalt olemist. Vot sellist asja on minule vaja. Ma arvan, et see, et ei ole aega enda jaoks ja oma hinge paitamiseks, oli üks põhjus, miks mul selle nädala alguses väike emotional breakdown oli, ok, mitte väike vaid kõige hirmsam õhtu ever ilmselt. Ja Karelist on mul ka kahju, sest tema on see, kes mind tavaliselt lohutama peab (sest ma ei taha madli attitude'i alla viia, tema peale seda koormat panna) ja noh....ma olen ikka nii friiking õnnelik, et mul nii super toetav perekond on. Täna ka rääkisin issiga nt, ta alguses hullult torises, et mis asja ma siin teen, et üldse ei lähe vms ja siis ma rääkisin talle, et raske on ja siis ta ütles umbes, et hea, et see aasta saab kõik rasked asjad kaelast ära, et järgmine aasta on kergem siis:D Mul oli nii, et tegelt ka issi v? ma olen siin ilmselt kulutanud suht palju rohkem kui ma teeninud olen ja siis tema arvab ikka, et ma peaksin järgmine aasta veel tulema. Mul oli nii, et aww, tänks issi, toetuse eest.

Aga jah, praegu on see aeg, kui kõik hakkavad vaikselt mõtlema selle peale, et mis järgmine aasta saab ja kui mulle isegi sellelaadne pakkumine tehtaks, siis ei. Ma hindan seda kogemust ja neid inimesi rohkem kui ma ei tea....no sellist asja lihtsalt peab kogema...ma olen siin inimesena nii palju kasvanud....et no ma ei kujuta ette ühtegi teist programmi, kus seda niimoodi teha saaks...aga jah, ma olen aru saanud, et see pole minu jaoks ja just jürgeniga rääkisime täna, et järgmine aasta oleks super chill lihtsalt usasse trippima tulla või mingi muu variant välja mõelda, et siia tulla. Mina mõtlesin mingi suveülikooli vms peale ka. Nt NYU? Kuigi ma ei kujuta ette, kui raske-kerge sinna saada oleks muidugi:D

vot nii. selle nädala nali oli reede homikul hommikusöögi ajal. Me sööme Valdostas Waffle House'is. Kõik, kes vähegi teavad midagi waffle house'ist, teavad, et see pole just kõige ma ei tea.......ägedam koht. Esiteks, seal on külm, teiseks, meie waffle house'is ei mängi muusika, kuigi jukebox on täiesti nurgas olemas, kolmandaks, toit on seal, nagu igal pool mujalgi siin, vägaaaaa rasvane, no mitte kohe ei kutsu ja neljandaks muidugi teenindus. Teenindusega on siin ameerikamaal igal pool nii nagu on, aga waffle house, meie waffle house on kohe kindlasti kõige tipp:D hugh grant pop goes my heart. oi music and lyrics oli hea film:D peaks mingi listi tegema filmidest, mis ma kohe koju jõudes ära vaatan. Oi vaim puhkaks:D Igatahes, back to the funny thing:D Meid on siiis viimased kaks nädalat teenindanud üks naine, selline keskealine ja no ei ole just väga särasilm ja umbes loobib meile nõud laua peale ja kui madli küsis talt: do you love your job? vastas naine, et: I like my job. On good days. Igatahes, tuleb ta siis reedel meile arveid tooma lauda ja ütleb: Girls, is it okay if I say something without affending you? I've been waiting on you guys for the last 2 weeks and not once have you guys left me a tip. We work for tips because we get only 3 dollars an hour. Meil jäid lihtsalt mõlemal konkreetselt suud lahti selle peale:D Et tema ei oska absoluutselt teenindada, madli tahtis talle attitude'i kontrolli peale saata ja meie peaks talle veel tippi ka jätma. Ei aitäh. Ma tean tegelikult jaa, et idee poolest peaks tippi jätma aga samas ma arvan, et teeninduse kvaliteet ei tohiks sellest oleneda. Igatahes, sinna me enam järgmine hommik ei läinud ja ilmselt ei lähe ka enam. Aga jah, eks see oli ilmselt pigem naljakas kui vihale ajav olukord. '

See nädal oli mul kaks super lahedat perekonda. Ja ühel ja samal päeval. Esimesele emale ma lubasin juba mom of the day awardi ära, et teisele seda enam anda ei saanud:D Aga igatahes, esimene oli selline, et raamatuid ta osta ei tahtnud, aga ma lihtsalt rääkisin temaga natukene sellest, et kuidas ta oma lapsi kasvatab, nad olid lapsendanud kaks mustanahalist last ja ta rääkis, et nad ilmselt tulevikus kolivad siit ära, sest siin pidi endiselt olema sellist rassistlikku meelestatust suht palju, et see pidi suht häiriv olema. Et kui Micah peaks tahtma lõpuballile kutsuda valget tüdrukut, siis ta ei taha, et sellele viltu vaadataks. Aga siis pidi see just nii olema. Ja siis ta tegi mulle sandwhichi kaasa:)

Ja teine lahe pere oli selline, et sellel samal õhtul läksin ühe suht suvalise ukse taha, ema tuli ukse peale, ma ei jõudnud talle rääkidagi, mida ma teen, ta oli ainult nii, et oi ma nägin sind hommikul, et kas sa oled päev otsa siin olnud ja kutsus sisse. Ja siis läksin sisse, ja ajasime juttu, rääkisin mida teen. Ta oli just uuesti abiellunud, augusti alguses ja tal oli 16-aastane poeg. Ja see pere oli nii sürr. Kui leiab selliseid pärleid vahepeal, siis on ikka noh.....super!!! Ema Jan oli magistris Inglismaal Sussexis ajalugu õppinud, tema mees oli küropraktik ja poeg oli ma ei tea.....no poeg võtab kõiki ap classe (need on need kursused, mida siin keskkoolis saab võtta, et saada college crediteid juba keskkoolis, ja neid võtavad tavaliselt ikka väga tublid õpilased ja nemad võtavad ka neid äkki 1-2, aga tema võtab kõiki) ja siis ta tahab minna Julliardi NYC-sse näitlemist õppima ( ta on drama geek) ja siis law schooli harvardisse ja siis ta teeb veel bändi ka, mingit alternatiivrokki. Igatahes, mul oli nii, et tüüp, sul on plaanid. Enamik lapsi on siin sellised, et oh, tahaks VSU-sse (Valdosta State Universitysse), see oleks super:D Ja igatahes, nad olid sellised intelligentsed inimesed, kellega rääkimist ma lihtsalt nautisin ja kui nad nii muuseas mult student handbookide seti ostsid, siis see enam ei lugenudki tegelikult. Sest nad olid andnud mulle nii palju juurde just sellel päeval, millele eelnenud õhtu oli minu jaoks tappev.

Igatahes, teisipäeval lähen vist Savannah'sse, vaatama kuidas üks poolakas töötab, et see tõotab väga fun päev tulla ja lihtsalt....I'm gonna have some fun this week, no self-pity.

Selle nädala quote: Everything will be okay in the end. If it's not okay, it's not the end.

Madli sai lilliiiiiii.

Palm ja värk.

Nonii, nagu olete ilmselt aru saanud, siis lubadusi oskan ma ikka super hästi pidada:D St, ma olen siin juba mingi poolteist kuud vist juba kohal olnud ja pole ikka siia kirjutada suutnud. Aga kuna nüüd tekkis moment, siis mõtlesin, et kirjutaks. Ja vot, kirjutangi:D Kuigi ei tea, mida kirjutada...aa, ma vahepeal teen märkmeid, kui mõni lahe asi juhtub, et oh, sellest raudselt kirjutan jne....et otsin nüüd oma märkmiku üles....ah, kellele neid märkmeid ikka vaja on, märkmikud on nõrkadele:D
Niisiis, ma olen siis siin oma toas, ei, minu ja Madli (minu roommate) toas, istun siin põrandal jalad meie walk-in closetis ja tahaks koju:D Ja muidugi kõige tipuks kuulan veel Dagöt ka:D Ei, tark tüdruk oled Karoli:D
Aga jah, viimased kaks kuud oleme me olnud sellises linnas nagu Tallahassee ja see on siis Florida pealinn. Jaaaaa, Miami ei olegi Florida pealinn:D Igatahes, siin on siis Florida State University ja eeeeeee.....ma ei tea, kõik töötavad siin governmendis ja igatahes, see linn koos äärelinnadega on mingi tallinna suurune, aga ilma on selline tartu suurune, mingi 100 000 inimest elab linna piirides sees. Meie ise elame linna piirist väljas, Killearni linna osas (jaaa, üritage seda hääldada, mul oli alguses nii, et mis killimise teema siin on:D Aga jah, elame siis ühe vanapaari juures, Jim ja Marie Hamilton ja nemad me leidsime ühest luteri kirikust, kuhu me endale kodu otsimas käisime. Maja on väga ilus, meil on Madliga kahe peale üks suur voodi (jaa, terve suve peab kellegagi voodit jagama:D aga meil pole hullu midagi, ma ei pane teda üldse tähelegi, ta on nii väike:D aga nt Jürgen ja Rivo meie orgist magavad ka ühes voodis:D eks ta Southwesternis nii käibki, et suvel lähevad asjad käest ära:D), üks vannituba, mida me nagu põhiliselt kasutame ja siis üks vannituba veel, mida me hommikuti kasutame, et saaks kiiremini kodust minema.
Vot ja hommikul ärkame kell 6, hopsti voodist välja ja 6:15 oleme tavaliselt kodust väljas, autos, meie uhkes Chrysler Concorde’is ja suundume hommikust sööma, sinna me sõidame vastavalt sellele, kuidas auto käitub, umbes 15-20 minutit, raadiost kuulame iga hommik Leoooona Ljuuise bliiiiiiiiiiding lavvi, saate aru, ameeriklased ei suuda sellest üle saada endiselt:D aga jah, hommikuprogramm on siin John and Tammy in the Morning ja siis nad teevad nalja ka vahepealt, et nagu täitsa Kivisaar ja Märks ja Kelk...riiiight! Ja hommikust sööme me Whataburgeris. Jah, tõesti, milline burger, imeline:D Powerbreakfast, yeah, teeme Kareli ja Jörgeniga nalja ja siis teenindajad on seal ka huvitavad, teevad naljjjjjaaaaaaaaaaaaaa:D Kõik mustad muidugi, me ei saa poolest nende jutust aru, nt Orange Juice on neil O.J. ja Breakfast on a Bun on BOB. Me oleme iga hommik nagu whaaaaaaaaaaaaaaaat:D Ja siis teeme veel nalja ja siis teeme tantsu ja off we go. Meil on madliga kahe peale üks auto, nii et tavaliselt sõidame siis kumbki üle päeva autoga. Ja kui ma autoga ei sõida, siis ma kõnnin. Ma arvan, et me olen praeguseks juba päris mitu Tartu-Tallinna otsa ära kõndinud:D Aga I really don´t mind. Ja siis esimese koputuse peame tegema enne kella 8t hommikul, et hiljemalt 7:59 ja ma olen iga kord jõudnud õigeks ajaks, v.a üks kord, kui mul jäi kott autos mingi asja taha kinni ja siis ma jooksin ja jooksin ja jäin kolm sekundit hiljaks. Nagu damn!!! Nii valus oli see. Ja igatahes, siis koputadki ja lased kella päev otsa ja and I knock and I turn and I wave and I smile......I can get my demonstration:D See oli natsa random, I agree:D Ja niimoodi möllad päev otsa kuni vähemalt 9:01ni õhtul.
Ja noh, mis seal ikka, mis nt huvitavat toimub siin?
Minu school districti highschoolis oli skandaal, et mingi coachil oli suhe mingite õpilastega ja siis direktor vallandati selle peale, et ta midagi ei teinud nagu, kuigi ta teadis.
Vot, ja siis pühapäeviti me chillime. Praegu istun nüüd hotellis konverentsiruumis, kus me teeme miitingut (st sööme ja chillime:D) ja saame hästi targaks. Ja siis tavaliselt on mingid activityd ka, nt oleme käinud chinese’i söömas, activity missugune, see on siin nii odav ja nii hea, ja siis käisime Panama Citys, millest te saate orksist pilte vaadata, see oli kõige chillim koht ever, sinna koliks elama, for sure. Siis oleme käinud Wakulla springsis, mis on ka tohutult ilus koht, seal käisime eelmine nädal näiteks süstamatkal:D That was fun:D Ma polnud elu sees enne süsta või kanuuga sõitnud ja alguses olin ma Madliga ühes süstas, kes mind juhatada ja aidata ei osanud ja siis me vahetasime ära, olin hoopis Rivoga ja well, that was interesting:D tüüp oli mingi eriti närvis, ta oli ainuke, kes ei tahtnud seda teha ja siis ma olin stuck with him, tüüp vandus ja ropendas ja närvitses ja mina ainult irnusin ja tüürisin:D aga fun oli anyway, alligaatoreid kahjuks ei näinud, aga kilpkonni oli mingi eri palju:D ja siis osad hüppasid sillalt alla vette ka. Ja igatahes, pühapäevad on super lahedad alati.
Praegu olen Gainesville’is, Cathy ja Mirjami juures, ja homsest elame meie Madliga Georgias:D Valdosta on siis linna nimi...ma tean, nimi on juba paljutõotav:D Aga jah, Tallahassee sai otsa ja nüüd tuleb pauer suve lõpp, kolm nädalat veel müüki, siis deliveryd ja siis let the fun and games begin!!!!
Ja sellel nädalal töötame me Georgia nimel. St, kuna on charity week ja iga meie kliendi pealt läheb mingi summa mingile charityle, siis meie otsustasime, või noh enamik orge otsustas, et meie annetame oma raha Gruusia toetuseks. Et Töötame Georgias Georgia nimel. Ei ole see nädal enam Eesti nimel (eesti nimel töötan ma iga nädal) vaid Georgia nimel, sest see, mis seal toimub on haige. Pange Venemaale pomm alla keegi, kes te seal vähe lähemal olete!
Aga ma järgmine pühapäev või kunagi üritan midagi põnevamat ja konkreetsemat kirjutada. Siis juba uus elamine ja särk värk, väga põnev ju:D
Olge musid, ja näeme varem kui arvate.
How are you doing? Better than I deserve!

welcome to the good life.

niisiis, 5 päeva on veel jäänud ja siis on hea ja ilus elu läbi ja läheb julmaks andmiseks:D Fõu shõu:D Aga jah, üha põnevam ja hirmsam hakkab. Aga mis seal ikka, põhiline lause, mis selle kõik kokku võtab, on: you just have to SUCK IT UP!!!! Ei ole mingit vingumist ja põdemist ja värki, lihtsalt õpi sellest kõigest nii palju kui saad, tööta julmalt, have fun with it ja sügisest läheb elu ilusaks.
Vot siis nii ongi. Eurovisioon oli päris huvitav. Igatahes, kaks laulu mulle meeldisid, ehk siis Sebastien Tellier "Divine" (Prantsusmaa) ja Hispaania Rodolfo oli ka väga lahe:D Ja minul oli küll Dima üle hea meel, sest tüüp oli lihtsalt nii pöördes.
Eelmine pühapäev oli issi sünnipäev, see toimus siis Kakulaanes:P Ja paintball oli ka teema ja süüa sai julmalt ja meie mängisime võrku ka.
ma tean, et ilmari (ameerika kunst) ja ennu (germaani filoloogia) eksamitest sain ma läbi, aga pilvi pärast ma kardan. See eksam on esmaspäeval ja ma ei tea, ma pole veel õppima hakanud:D So you just have to love it:D Aga eks näis, variant on seda ka järgmine aasta teha. Aga hästi ei tahaks.
Kanye on niiiii hea.
Ja mis oli veel hea? Yeah, you guessed it, beesbee. Ma olen aru saanud, et see aasta on suurte asjade aasta: pariis, juhiload, Inglismaa, terve suvi välismaal (mis veel parem, usas) ja ma nägin beesbeed laivis. Nagu, could it get any better than this? Kahtlen. See oli lihtsalt selline experience of a lifetime, see oli kirjeldamatu, midagi nii head, et ma ei tea, nad olid nii head, no super, ma ei saa, ma lähen praegu ka pöördesse niimoodi:D Täiesti ületasid mu ootusi ja respect neile minu poolt, ma ei olekski saanud teis mitte kuidagi pettuda, aga te lihtsalt olite nii head, et see oli super ja ma tahan veel näha. Veel ja siis veel natukene ja ärge nüüd kindlasti lõpetage, sest te lubasite tagasi tulla.
Me käisime neljapäeval Sille ja Reginaga linnas, olime pirol ja see oli väga vahva, teiega saab ikka nalja:D Sille tegi meile Reginaga sellistest postititest raamatukesed, nagu happy thoughtide bookid, et nt, Today I'm gonna tell someone that Estonia is a state in the USA and see if they believe it. Ja nt I'm definitely gonna meet Justin in the 5th house I'm gonna visit today. Ja noh seal olid igasugused muud naljad ka, nii et me olime Reggiega naerukrampides. Aitäh, Zille!:D
Aga jah, pirogovil oli ülifun, äkki jõuab veel sinna.
nii palju on juhtunud ja toimunud viimasel ajal, et ma ei teagi. Nt Kadi oli Eestis vahepeal ja siis me käisime Ashtoni ja Cameroni seda Las Vegase filmi vaatamas, see oli ülihea, soovitan.
Eile hoidsin lapsi viimast korda, käisime mänguväljakul ja kuna oli viimane koolipäev ja Teia lõpetas kiituskirjaga esimese klassi, siis käisime Catwalkis tähistamas ja see oli väga armas:) Neid kahte armsakest ma hakkan ikka natsa igatsema ka. Teia muretses, et ega ma ameerikasse elama ei jää.
Mis veeeeeeeeeeel. Esmaspäeval pärast Pilvit pidime Sille ja Reggiega midagi tegema veel, siis pean veel Zagurale ja Railile esseed ära kirjutama ja siis teisipäeval saan osa rahvaga kokku ja kolmapäeval tuleb pang ära ja siis neljapäeva varahommikul tallinn-helsinki-pariis-nyc-nashville. Ja laupäevast hakkab pihta. Exactly one week before the madness begins.
Igatahes, vaatame, mis saab, vaatamata Kareli keelamisele võtan ma arvuti siiski kaasa, aga olen endale lubanud, et ei tee teda lahti rohkem kui ainult pühapäeviti. Jaa, naerge aga, aga ega vist rohkem momente ei tekigi, kui kuskil poole 10 ajal, enne 10t koju jõuda ja 22:30 on juba uneaeg. Vot. Et ma ei kirjuta teile iga päev oma tegemistest, aga muidu küll. Ilmselt. Kui on midagi kirjutada. Ja oma high-tech kameeraga teen pilte ka ilmselt meie amazing orgist, mille nimeks sai Wicked Bananas, you just have to love that name.
Aga imelist suve, nautige Eestit, ma olen viimaste õhtutega mõistma hakanud, kui kõigeparem siin on.

dreamer's disease.

ma jõudsin inglismaal olles suht palju filme vaadata, aga kõige parema soundtrackiga oli kohe kindlasti Surf's Up. Jeeee. New Radicals "You get what you give". Sellest laulust saab sellel suvel üks mu pauersonge.
mis siis muidu. Ma mõtlesin, et äkki peaks kirjutamma igast ajsadest, mis enne reisi siin toimusid. Nt viisaintervjuu oli ju:D See kestis umbes minuti, heal juhul kaks. Küsiti ainult, et mis aineid eelmine semester õppisin, millal tagasi tulen, võeti näpujäljed ja oligi nagu kõik vist:D Ja lennukipiletid on ka olemas: 5. juuni - 29. september. Helsinki-Pariis-NYC. Jah nii.
siis oli meil vahepeal workshopi sünnipäev, see oli ülifun. No lahe oli. Kontserdil käisime, võluaia kontserdil, seal olid väikesed nunnud Käopesa lastekodu lapsed, iiris vesik, margus vaher, tõnis mägi jne. Lahe, Gerli tegi kooki ja nii edasi.
Mis veel? Registreerisin sügiseks ainetele ära. Osadele vähemalt..ja ma ei tea, kas ma need kõk ka võtan, aga muidu jaa: esmaspäeviti üks loeng, teisipäeviti neli, kolmapäeviti neli, neljapäeviti vist üks ja reede vaba. Aga need teisipäev ja kolmapäev on küll killerid. Aga kaheksaks ei ole ühelgi hommikul, that's great.
My thesis sentence.
Aaaaa, eile käisime Kaiaga Kadri pool, nalja sai julmalt, me tahtsime filmi vaadata, aga ei õnnestunud ja siis me vaatasime suudlusstaare:D Ja Sõpru ja Mile High'd. Maigaash, pisaratest polnud asi vahepeal väga kaugel.
Ja Kadi on nüüd Eestis jälle natukeseks. Ma näen teda järgmisel nädalal viimast korda, ta nüüd nv-ks läks maale. Aga neljapäeval käisime jalutamas, damn I'm gonna miss her. Teda näeb ilmselt jõulude paiku alles.
Bob Marley "3 little birds"
Aga ilma naljata, kooliga läheb vaikselt kiireks juba. Lugema peab nüüd see nv ja siis Railile essee ära kirjutama ja no kidding really.
damn, ma arvasin, et mul on palju rohkem öelda. Aga lihtsalt kõik tuleb ära teha enne. Ja harjuta ja take care of all of your monkeys.

just hold it. see bright colours.

niimoodi siis. See eelmise entry lõpus olnud lubadus ei õnnestunud kohe mitte. Ja seda selle pärast, et lennujaamas ei suutnud ma leida pistikuid ja nagu välja tuleb, on need pistikud seal nagunii täiesti teistsugused. what a smart traveller am i, eks:D

ma kuulan nii upbeat muusikat praegu, et ise ka ei usu. Ei, tegelikult Amelie soundtracki, need instrumentaalpalad on niii head. Aga ei, ma peaksin praegu kuulama midagi rütmikamat:D naguuuuuuu, lemme see. Nüüd läks basement jaxx peale. jaaa, ja juba ongi parem.

niisiis, ma ilmselt peaks reisust siiski ülevaate andma, enne kui kõik meelest ära läheb. Niisiis, käisin täitsa üksinda inglismaal. Jaaa. Emme ja issi viisid mu 2. mail lennujaama Riiga ja seal läks kõik okeilt, flight oli ka okei, sain emergency exiti juures istuda, nii et jalgadel oli rohkelt ruumi ja nii edasi. Aga oi, ma pidin ju öö Bristoli lennujaamas veetma, sest esimene buss Birminghami poole läks alles 6:15. Ja mina jõudsin Bristolisse natsa enne südaööd. You just have to love it:D Niisiis, alguses üritasin mingit filmi vaadata jne, aga siis liikus mõte ainult sinna poole, et tahaks voodit, oma voodit, aga ei, ei mingit vingumist, leidsin endale lõpuks mingi sellise koha, kus sai külili visata ja magada. Thank god for my pillow. Või noh, thank me, et ma selle kaasa taipasin võtta. Ok, nüüd mul tuleb amy winehouse'i love is a losing game, not good, not upbeat. Ja läheb foo fighters, alright. Igatahes, jäin siis magama mingiks ajaks, aga siis kuskil nelja ajal või isegi enne nelja ärkasin üles ja vaadake ma olin seal check-in'i laudade juures ja igatahes, teen siis silma lahti ja vaatan, et oiiii, mu ümber on jube palju rahvast, kõik mingi sagivad, ronivad üle mu asjade ja värki. Hommik siis:D Korjasin asjad kokku ja ma ei tea, passisin veel paar tundi, ootasin bussi. Fun. Not. Kohe kindlasti ei taha enam öösel üksinda lennujaamas passida. Definitely a no-no. Aga jah, sain bussi peale, bussijuhid olid hästi lahedad ja inglismaa on niiii ilus. gotta love it. aga ma pool ajast siiski magasin vist bussi peal. Igatahes, Kadi, tohutult nunnu tüdruk, tuli mulle bussijaama vastu ja ega ta mind ei hellitanud, kohe tuli shopping Bullringis:D Juhhei. Aga ega mina väga ei shopanudki, Kadi ostis poole rohkem asju. Mina sain 2 paari lühikesi pükse suveks. Igatahes, pärast viis üks ta kursavend, Simon, meid väga kenasti ära koju, sest mul oli nii palju asju ja tal polnud lihtsalt vist südant lasta meil bussiga reisida. Naisss. oi nüüd on raggamasta, where is da masta. Igatahes, mis me tegime, üritasime magada natsa, aga õhtu poole läksime ära linna. Seal pidi mingi parkuuri üritus olema vms. Yes, get excited. Aga me jõudsime mingi 2 tundi varem victoria square'ile ja siis chillisime seal, creepy indian guy stalkis meid natsa, aga we found nice things to look at as well:

see oli väga lahe. Tal oli peavõru, see mulle ainult ei meeldinud. Aga muidu, ta tegi ikka lahedaid asju seal. Ja show iseenesest oli ka täitsa lahe, rohkem küll tantsu kui parkuuri, aga see oligi birminghami tantsufestivali raames. Aga jah, oolrait. Ja õhtul üritasime veel filmi ka vaadata vist ps, I love you'd. Mina jäin magama suht alguses kohe, aga Kadi oli pool filmi nutnud. Aww. Vot nii, see oli siis esimene päev!! Yeah!

Pühapäev (2. päev).

See oli siis minu ja Merili kultuurireis:D Jeee. Ehk siis, ma avastasin, et Stratford on suht Birminghami lähedal, mingi alla 4o miili ja jeee, seal peab ju ära käima, äbsoluutli. Igatahes, Meril algul blokkis, et kole ilm jne, aga ei, muud varianti ei olnud, me pidime just pühapäeval minema, sest teisteks päevadeks olid juba plaanid. Vot nii. Me pidime mingi bussiga vist minema. Või ma enam ei mäletagi, millega me täpselt minema pidime, aga igatahes, me käisime kokku kahes rongijaamas ja ühes bussijaamas, et aru saada üldse kust kuna mõni asi sinna sõidab. Lõpuks läksime Snow Hilli rongijaamast bussiga. ma tean, see peabki senssi meikima. Igatahes, ma ei tea, mis valemiga, aga see buss sõitis umbes täpselt 2 tundi sinna. Vot nii. Aga meil oli ümbruskonda väga lõbus vaadata, hobused olid põnevad ja me ei saanud üldse aru, millal birmingham ometigi ära lõppeb. See linn on vastikult suur. Ma tean, it's nothing võrreldes paljude teistega, aga ma olen maalaps. Igatahes, kunagi ma ei tea poole kahe aeg vist jõudsime sinna. Ja kõigepealt läksime vist sööma, kõhud olid tühjad. Sõime lasanjet, hästi hea oli. Ma ütlen two thumbs up. Selline koht nagu Pasta. Nii, siis vist jalutasime jõe juurde ja sealt Holy Trinity Churchi juurde. Aga seal oli parajasti mingi service ja sisse ei lastud, nii et mõtlesime, et otsime mõne teise koha siis üles. Terve Stratfordi peale on 5 Shakespeare'iga seotud maja. Me vist kõigepealt läksime Hall's Crofti juurde (Shakespeare'i tütre ja ta mehe kodu), aga me vaatasime, et see on boooring ja siis otsustasime hoopis Nash's House'i ja New Place'i minna. Ehk siis Sheiki (jaa, see on nüüd will'i hüüdnimi, see tuli mulle üks päev rongis pähe) tütretütre mehe maja. Selle tütretütrega Shakespeare'ide dünastia vms lõppes, tal ei olnud lapsi ja tänapäeval järeltulijaid ei ole. Aga igatahes, selle maja kõrval kohe oli New Place, kus Sheiki elas ja suri, aga tänapäeval seda enam ei ole, on ainult aed, see maja lammutati suht ammu juba maha, kui ma ainult mäletaks millal....ei mäleta, haaahaa. Selline aed siis. Ja siis seal maja taga on Great Garden ka. vot nii. Siis läksime me vist Sheiki sünnikoha juurde, mis on nagu põhipleiss. Minu bookletis on kirjas nii: possibly the most famous and most visited literary landmark in Britain. Ja oli küll ländmaark. Ja selle pärast me seal Meriliga 4 tundi veetsimegi:D NOT. Aga lahe oli nii või naa. Igast onud rääkisid seal majast ja seal oli aken, kust Sheiki isa oma kindaid müüs ja siis seal oli häll, kus oli mängusheiki sees, kjuuti kjuuti ja väga lahe. Tegelikult tohutult hästi säilinud maja, ja see on ka vahva, et see maja kõik sõjad üle on elanud ja see on lihtsalt midagi erilist, mida peab nägema, ma arvan. Sest see on ju SHEIKI!!nii, ja kuna me olime saanud pileti kolme maja jaoks, siis otsustasime Hall's Croftis ka ikkagi ära käia, sest Anne Hathaway's Cottage ja Mary Ardens' (kaks ülejäänud Will'iga seotud maja) olid liiga kaugel. Vot nii. Tee peal:

nii, aga Hall's Croftist ma ei mäletagi midagi erilist. Ammmmm...jap, ilus maja oli.

Aga siis, Holy Trinity Church. See kirik on suht tillukene, aga hästi ilus!!!

vasakul siis Anne Hathaway ja paremal William Shakespeare'i haud. Will on pisut popim. Aga seal on suht paljud teised nende pere liikmed veel maetud. Aga jah, aeg lendas ja siis pärast kuut hakkasime juba tagasi tulema, sest kella viiest umbes pandi juba kõik kohad kinni. Inglismaal on vist kõigi asjadega niimoodi, et kõik on kella viiest välja surnud, sest kõik põhilised kohad - poed - olid tõesti kinni siis kõik. Ja rahvas ka tänavatelt kadunud. Et siis jälle bussi peale. Ja you just have to love purjus inglise poisse. Neid oli meie bussi peal mingi 7 ja nad vajutasid kogu aeg seda stop nuppu ja see pinises ja siis tegid spitting contesti ja oh jah, hämming.

Vot, idee poolest me pidime too õhtu veel linna ka minema, aga I guess not. Sest ma olin niii läbi omadega. To walk or not to walk? To walk, dooooh!!!

Esmaspäev (3. päev)

Niisiis, saime rahulikult magada, sest esmaspäev oli bank holiday (whatever that is, tõesti, ma küsisin seal kõigilt selle kohta ja kõige loogilisem vastus oli, et see on lihtsalt vabandus puhkuseks) ja kõigil oli vaba päev. Aga me käisime Kadiga Lidlis süüa ostmas, sest meil oli BBQ. Jaa. I carried a watermelon. Ja igast muid asju ka. Aga jah, külas olid kaks Kadi kursavenda, ja Merili sõbrannad ja siis olid nende kaks roommate'i ka seal tegelikult juu. Igatahes, see üritus läks natsa rohkem käest ära, kui plaanis oli, aga what can you do, eks. No details needed.

Teisipäev (4. päev)

Kadi oli väga väsinud ja suht pahur ja siis meil oli fun shopata. Igatahes, jaa, me käisime igast poodides ja raha sai peaaegu otsa ja see oli tore:D Primark on huvitav pood. Aga jah, huvitavaid poode oli veel:D Igatahes, pildid:

Bullring on a must.
New Street!
Victoria Square.

Niisiis, ja siis läksime puhkasime natukene kodus ja õhtul läksime välja. Eelmine õhtu olid kõik nii, et jaaaaaaa, muidugi lähme välja ja värki, aga ei tea, kas pärast seda õhtut olid enamik aut või jaa. Jaa. Aga Kadi ikka tuli minuga õnneks ja siis paar tema kursavenda ka ja ühe kursavenna roommate, moslem, kes õpib teoloogiat ja kellel on kodus abikaasa ja birminghamis girlfriend. Gotta love the silmakirjalikkus:D Igatahes, me istusime mingis baaris, mingi Rokokoo vms. Ja täitsa lahe oli, ma olen rahul, et me ikkagi läksime, mitte ei passinud niisama. Ja öösel sain fish and chipsi, mis on nii yuckkk:D Või noh rõve junk food, rasvane õline jne. Vot siis.

Kolmapäev (5. päev)

Nonii, hommikul rongi peale. Aga raske oli, sest ma olin oma jalgu eelmisel päeval üle hinnanud ja tohutud villid olid taldadel. Aga mis seal ikka, suck it up. Igatahes, goodbye Birmingham ja hello, Lincoln. Kertu ja Nelson ja Saara tulid mulle rongi peale vastu. Nad on nii toredad, ma polnud neid eelmisest suvest näinud ja Saarat polnud ma üldse näinud ja let me tell you, ta on veel armsam kui piltide peal. Aga jah, läksime nende poole, Kertu sõbranna Anu oli ka neil külas ja siis me sõime aias ja siis käisime linnas:

hästi ilus linn on. Aga tõesti, kuskil poole kuue ajal vms käisime linnas ja täiesti vaikus oli, isegi Starbucks oli kinni. How weird. Aga igatahes, õhtul veel chillisime, vaatasime telekat, koduperenaisi jne ja Amy Winehouse'ist dokumentaali. See oli nii hea, ta on nagu nii huvitav, lahe oleks vist imelik öelda, aga tõesti, temas on selline querky värk, mis lihtsalt mõjub. Ja see tema Blake obsession on ka lihtsalt midagi. Aga jaa, sain täitsa oma madratsi ja elu ilus.

Neljapäev (6. päev)

mis me tegime. Või noh, mis mina tegin, ma käisin linnas üksinda, sest teised ei viitsinud. Või noh ei jõudnud, Kertu on omadega natsa läbi ja Nelson on öö otsa koolis, õpib, tegeleb kooli asjadega. Nii et jaa. Aga eks ma siis läksin bussi peale ja hängisin High Streedil ja shoppasin natsa ja nii ta läks:

niisiis, ilus on see Lincoln. Aga siis tagasi ja siis Saara oli just parajasti üleval ja:

ja siis ma sain Kertu fotokast veel lahedaid pilte. Ta on kolmenädalane umbes. Äkki nüüd saab juba neli tegelt.



Ja Saara tähendab printsessi ja Adamba töökat. Töökas printsess. That's special.
Reede (7. päev).

Hommikul pidin Nelsoni üles ajama, ta vaesekene oli viie ajal alles koju jõudnud ja ta pidi mu 6:45 juba rongijaama viima. Poor thing. Aga mis seal ikka. Ja siis tuli lahe rongisõit: Nottinghami, Birminghami ja siis Bristolisse.

See rong, mis Birminghamist Bristolisse sõitis, oli nii kena, et sellisega kohe sõidaks. Sõitsingi. Vot, ja rongijaamast lennujaama, kus ma pidin passima. Liiga suure varuga jõudsin. Sain oma kohvrit laiali pakkida jne. Funfunfun. Gotta love it. Certainly. Õnneks mul lubati padi ja carry-on eraldi võtta ja siis mul olid veel 2 pusa ja jope seljas ja noh, kui te vaid teaksite, kui palav sellel ajal, kui ma seal olin, oli. Oioioi. Aga jah, siis sain kaalu enamvähem piiridesse:D Ja väga lahe oli muidugi see, et lennujaam oli täis poissmeeste seltskondi. Ainuüksi minu lennul oli kaks neid ja ma vaatasin, et Dublinisse läks neid ka julmalt ja tüdrukute omi täpselt samamoodi. Ja igal seltskonnal olid omamoodi särgid ja kõigil oma nimed ja siis destination, et kuhu mindi, ja et ikka Stagiga on tegu. nt Stu's Stag Latvia 2008. Gotta love it. Vot nii. Aga jah.

Issi tuli mulle vastu, pisikese hilinemisega muidugi..ja siis autoga oli jama, et ta sai kokku 2 korda pool tundi kapoti all olla. Vot nii. Ja kuskil nelja ajal koju. Ja see oli mu tripp. Aga kas ma sain koju lõõgastuma. No, seda sõna minu jaoks vist enam ei eksisteerigi, ma kahtlustan väga.

Hommikul kell 8 üles ja SW üritus Käärikul. Ehk siis orgiga saime kokku ja kõik WINGED olid kohal. Või noh, kõiki ei olnud, aga meid oli mingi 70. Ja suht chill päev oli tegelikult. Mina töötan siis suvel koos Kareli, Madli, Mirjami, Jörgeni, Rivo, Jürgeni, Eno ja siis meie forin frendiga ka. Vot, ja toodete kohta õppisime, ma olen nüüd nendest raamatutest lihtsalt nii sillas. Nt, kas te teadsite, miks flamingod roosad on? Sest nad söövad roosasid mageveekrevette. Jaa, targaks saab ka. Ja siis olid igast mängud ja õhtul lõke. Vot nii. Aga Bananas. Aga ma olin omadega nii läbi, et kõigele vaatamata tundus oma voodi väga ahvatlev. Aga oh ei, me jäime ööseks sinna. Ja see aasta saab 7ga korrutada!!!!

Ja hommikul 6:30 äratus ja korraks sööma ja siis Tartusse, korraks koju ja ülikooli raamatukokku, kus toimus terve päev otsa production seminar. Definitely õppisime tohutult, aga mul on hetkel kõigest nii kõrini, et ei suuda vaimustuda. Aga peab. Ja see on nõme, et peab. Aga suck it up. Vot nii.

Jutu lõpuks selline asi, et inglismaal on väga vähe prügikaste, sest pommioht on nii suur. No hulluks võis otsida end. Tegelikult ka. Ja walk only with green man. Where is the green man. Ja eeeeeee......................................

Üritan mitte hulluks minna.

welcome to the good life.

juhhei, dagö "möödakarvapai" plaat on hea. seoses õppelaenu laekumisega sain seda endale lubada:D
jee, kevad on käes, ilus kevad kusjuures.
minu viimase aja üks laule on Kylie "All I See". Hulllllllult hea, kuigi Kylie mulle tavaliselt nagu eriti ei meeldi, st laulud ei meeldi, Kaili ise on täitsa vahva tädi.
kuidas mul koolis läheb? Eks ma natukene olen omadega ummikus, peaksin natukene rohkem loengutes käima ja õppimisega tegelema, aga võhma pole. Selles mõttes, et terve esmaspäev-reede ma ainult tõmblen, käin koolis, palju jõuan ja siis lapsehoid ja natsa sw-d ja trenn ja siis laup-pühap tahaks nagu puhata ja mängida ka. Kuigi tavaliselt ma mängimiseni ei jõuagi vaid kogu aeg läheb puhkamisele. Ainult vinguks, ma tean. Aga enam pole midagi kuskile lükata, pean vaikselt semestri lõpule ja eksamitele mõtlema hakkama. Nii hea oleks ju, kui ei peaks järgmine aasta ühtegi järele tegema. Ja eksameid on mul ju vähe. Kõigest neli ja neist ainult 2 on nagu rasked selles mõttes, et rasked.
Estelle on ka lahe. ma ei tea, kas ma seda juba olen kirjutanud, aga jaa. "I wanna love you" ja "Free" jne.
Ma lähen 2. Kadile ja Merilile ja Kertule ja Nelsonile külla. Which reminds me, ma lähen külla ka beebi Saara Adamba Kelemile:D Jaaaaa, Kertul sündis väike tütrekeneeeee!! Igatahes jah, 2. õhtul lendan riiast Bristolisse, olen öö seal lennujaamas, siis hommikul bussiga Birminghami Kadi ja Merili juurde ja 7. hommikul Kertu juurde Lincolnisse rongiga ja 9. hommikul tagasi Bristolisse ja sealt Riiga. St Londonisse ei jõuagi. Aga samas, a see nüüd siis viimane kord seal käia ei ole, tahaks workshopi tüdrukutega reisida nii väga. They would be the best travel buddies ever. Aga I'm so excited, seal on ilmselt pisut soojem ja suveks peab natsa riideid vaatama ja ma avastasin juba näiteks, et Lincolnis on William the Conquereri esimene loss. Igatahes, väike inka filli tuur tuleb ka:D
what else. klubis käisime üks õhtu, kolmapäeval nimelt, ma olin kaine rool ja eeee...sellepärast ehk ei olnud mul ka niiiiiiiii lõbus, igatahes, vähe rahvast oli, enamik olid ossid, kes arvasid, et nad on atis, sillet hammustati ja ma ei tea, mida see tüüp seal veel tegi:D Ma tean, how judgemental. Ma olengi. Kohutavalt. Pean end parandama ja mõtlema, et kõik inimesed on ilusad ja head. Shoor they are.
Ma broneerisin New Yorki pileti ära. 5. juuni Helsinki-Paris-New York ja 29. september sama teed pidi tagasi. Teisipäeval on viisavestlus ometigi. Ja tänase seisuga on lahkumiseni 40 päeva. Kui hirmus!!!!
Mis veel. Ma käisin kommertsis üks päev. Buraevaga juttu ajamas, nägin Arust ja Ploomipuud ja Soonseina, kes tegi nägu, et ta ei näe mind, ja Zagurat, jaaa Zagurat:D Ja Peep chillis, sõi ja värki jne.
Täna on kirjand. Õnn kaasa teile, kes te kõik seda praegu kirjutate. Mina olen väga pettunud, et keskkonna teemat ei olnud, ma ei tea, mis ma oleks eelmine aasta teinud, kui seda poleks olnud. Oleks ilmselt teisel teemal kirjutanud:D Igatahes, hakkama saate nii või naa ja tegelikult tuleb lihtsalt endast parim anda ja muud ju nõuda ei saagi. Ma tean, pep talk missugune.
Homme lähme Kati ja Sille ja Reginaga endale kontserdimajja marki tegema, läheme Superstaari salvestusele:D Juhhei. Ja kevadpäevad hakkavad esmaspäevast. Öölaulupidu on fõushõu ja mingi mälumäng ja siis Sille ja Reggie tahtsid orienteeruma ka minna, aga nagu selgus minu paaripäevatagusest rattasõidust Kadri juurde, kus me Hortonit (ülinunnu) vaatasime, ei ole mina ja jalgratas sõbrad. Aga samas, paar päeva on veel aega sõbruneda. Või võib ka jala orienteeruda. Aga that would be too much of a good thing. Ja kolmapäeval on võluaia kontsert, kuhu me workshopi kuuenda sünnipäeva puhul lähme. 6 aastat, I can't believe it!! Igatahes, nädal tuleb taas tihetihetihe. Ja ma pean veel 2 PC-d tegema vahepeal, kui Karel Türgis on. Jaaaaaaa, Türgis, vastik on taaaa.
Igatahes, ma olen nüüd hakanud endale reisi jaoks filme tõmbama, et ma ometigi ei peaks selle jooksul igavust tundma.
Ja järgmine apdeit tuleb juba ilmselt Bristoli lennujaamast, kus ma igavusse ja unne suren:D Ei sure unne, unelen niisama.
Ma enne just mõtlesin Coldplay "Yellow" peale ja nüüd see tuleb. Juhhei.

kokapudelifiguur.

hellogoodbye on niiiii hea ja jack johnsoni "sleep through the static" plaat on hea ja kanye on hea ja ma tahaks juba saada dagö plaati, kuigi plaadiesitluskontserdile ma minna ei saanud, sest piletid olid välja müüdud ja igatahes, hellogoodbye on nii hea "oh it is love" on praegu laul.
vot nii.
et siis kokapudelifiguur. ma praegu loen home readingu vahelduseks mingit kräppi ja siis seal ühel tüdrukul on kokapudelifiguur:D Well that's dreamy.
ma suutsin autodokumendid ära kaotada. ma millalgi eelmine sügis vms kaotasin ühed ära ja nüüd kaotasin jälle. nii et jee. nüüd mulle enam päris dokumente ei usaldatagi vaid ainult paljundus:D I'm fine with that.
justin sexyback. Kusjuures mulle 4 minutes to save the world isegi hakkab vaikselt meeldima. kuigi madonna mulle eriti ikkagi ei meeldi:D aga justin on seal täitsa ok, don't ya think.
mul on unega mingi jama viimasel ajal ja täna ärkasin juba enne üheksat üles ja nüüd on kell 1 öösel läbi ja mul pole und väga.
trenn trenn trenn. käed kõht tuhar.
jaa, julm.
ma käisin esmaspäeval gerliga panges, see oli nii hea, ma polnud seal niiii ammu käinud ja gerlit ma polnud ka üliammu näinud, nii et see oli väga hea. mitte tervisele. aga muidu. vaimule.
esmaspäeva veetsin ma muidu enamuses raamatukogus, kirjutasin muidugi viimasel hetkel oma viimast Hamleti esseed. Seekord siis 2000. aasta adaptationist Ethan Hawke'iga (gotta love him) peaosas. Muidu mulle isegi meeldis see, Julia Stiles meeldis eriti, aga ma ei tea, kind of weird oli ikkagi. Ja sain mingi tund aega enne kella kukkumist ta valmis. Ma lihtsalt ei suuda asju varem valmis teha. I know, I should have a talk with my boss.
igatahes, ma olen jälle muudkui tõmmelnud. ära tõmble, võta rahulikult.
kertu ütles, et paar päeva ongi beebini ainult. ma niiii tahan sinna nende juurde. nii väga. teeme ära.
mul ei ole jälle eriti midagi öelda. muidu kui keegi sw-st seda loeb, siis palun andke teada, kui soovite minuga koos nyc-sse ja sealt nashville'i reisida. mul poleks selle vastu midagi. üksi oleks ju nukker. noh, üksi nagunii ei läheks, aga nagu et läheks mitme fy-ga koos või nii:D

take me to new york.

ehk siis, minu laul viimane nädal aega on American boy. Jaaaaaaaa. Kuigi Estelle'il on nii koledad hambad. On ju.
Niisiis, lugesin perezhilton.com-i, eks, mu lemmik sait netis, ja selline lugu:

Pirates Are Back!
No, not the film. Real-life pirates!!!!
A group of pirates seized a French luxury yacht this past weekend AND its crew of 30 people.
Kidnapped by pirates???
For real!
So far no ransom demands have been made.
The French military is after them pirates (and the captive crew)!

vot siis, piraaaaaaaadid:D
lahe, eks. Mis siis nüüd. See nädal on nii tegus olnud, et imelik kohe, kuigi vahepeal tuleb selline tunne, et it is too much to handle, aga ei, ma pean lihtsalt septembri lõpuni tegus olema ja siis saan edasi lebotada, praegu on aeg end kokku võtta ja lihtsalt fake it 'til you make it, eks.
Kadri sünnipäev oli eile, aga mul oli haiglane olla, nii et tulin varakult ära, muidu oli lahe, pläsku saunas, seal oli niiiiiiii palav. Aga palju lahedaid inimesi siiski: Ann ja Liis ja Erkki ja Meril ja Aleks ja Pille ja Siim ja Kaia ja nii edasi, kahju oli ära tulla, aga mõni teine kord jälle, eks.
Nii, nüüd ma hakkan siis kuni suveni välja siia kirja panema asju, millest ma suvel ilma jään, jaa ma tean, mulle meeldib end piinata. Right. Igatahes, lisaks Kravitzile ja Porgyle ja Bessile ja Dagö tuurile ja Marguse alenderi tuurile ja lihtsalt eesti suvele ja chilimisele ei saa ma ju ka suvekooli minna. Ja suvekool toimub see aasta Pärnus. Jah, Pärnus, ja mina ei saa minna. I'm gonna miss out.
Reedel oli Tuvi sünna. Jee, me kinkisime talle 100 pudelit õlut, he loved it.
Kadi oli eestis suht pikalt, nii et kui nüüd ilusad ilmad olid, siis käisime jalutamas ja tore oli. Aga nüüd ta läks ära jälle ja ma igatsen teda juuuuu. Meril läheb ka kolmapäeval tagasi, aga ma teda veel loodetavasti homme näen. Eksssssss.
Järgmisel, ehk siis mitte see, mis nüüd tuleb vaid järgmisel, nädalal on viisaintervjuuuuuu. Juhuuuuuu. Põnevus.
Me vaatasime mingi nv Katiga Step Up 2 the Streetsi ja see oli nii hea, nii palju parem kui esimene osa. Muusika, maigaash, kui hea soundtrack. Ja Chase, mmmmmmmmmmmm. T-Pain "Church".
Mis veel head, mina sain writingus A, see on naljakas, ma ju vihkan writingut. Aga noh, see oli ilmselt esimene ja ka viimane A, sest ma tean, et järgmise assignmendiga ma panin väga mööda.
Mis veel, eile käisid Mery ja Liisu ja Trine ja Madli mul ka külas. Vot, pidasime pisut hilinenult minu sünnipäeva. Nad kinkisid mulle piletilevi kinkepileti ja mõtlesid, et me võiks Dagö plaadiesitluskontserdile minna. Jaaaaaaaaaaa!!! Kui sinna veel on pileteid üldse. Homme tuleb uurima minna.
The Hills hakkas jälle, nad olid Pariisis, see oli lahe.
Me kunagi vaatasime Once'i ka, mulle muusika hullult meeldis, nt "Falling Slowly"
Jay Z ja Beyonce abiellusid, juhuu.
Eelmine nv käis Berks Tartus, käisime Meriliga tema pool, see oli tore.
Praegu sajab, võiks olla jälle ilus ilm ja võiks juba päris suvi tulla, kohe. Jeah!

ma luban, et järgmine kord olen asjalikum!

koera aastates 140-aastane neiu.

jah. Ma olen siin viimased poolteist nädalat üritanud eluga taas harjuda, ja eks ta ole nagu ta ole, tahaks kevadet. Täna ju tegelikult algas kevad, ilusat kevadet, ja teeme nii, et see talv, mis nüüd äkki tulla otsustas, nüüd varsti ka otsa ümber keerab ja ma ei tea, kuskile põhjapoolusele läheb.
Ma suutsin haigeks jääda, nii et, kes on kuulnud, teavad, kui armsalt ma köhin. Nii et selle nv olen kodus ja üritan midagi sellega peale hakata. Siiani pole lihtsalt mahti olnud või nii.
Aga eelmisel pühapäeval oli Rihanna. Me läksime Kadri autoga, Eve ja Greete Gase olid ka ja Kadiga saime suurhalli juures kokku. Jaaaa, Kadi Ummikuga!! Ta on taas meiega mõnda aega. Ints oli meeskonnas seal lava taga ja ütles, et Rihanna pole midagi erilist, aga ma ütlen seda, et ma olen küll õnnelik, et ma seal kontserdil ära käisin. Ta alustas Pon de replayga, see on üks ta parimaid laule minu meelest, ja ta nägi muidugi väga hea välja. Aga samas, ma pole fänn, nii et kõiki laule ma ei tea, eks, aga nt Rehab oli hullult hea ja Don't stop the music ja umbrella ellat ei pea vist mainimagi:D Aga show poole pealt seal nagu eriti ei olnud midagi. Oli hoopis kuhjaga lateksit. Igatahes, pigem meeldis kui mitte. Aga lootused ootused olid kõrgemad.
Esmaspäev oli see õudne päev:D Aga ma veetsin selle põhiliselt kodus, sest ma olen haige ja üritan kooli vältida, nii et ei pidanud haletsevaid pilke endal väga palju taluma:D Emme muidugi muudkui korrutas, et 20, päris hull:D No ma saan aru jah:D Aga suured tänud absoluutselt kõigi õnnesoovide eest, I appreciate it. Ja Kadri õnnitles mind kõige rohkem ja Kadi laulis mulle. Love ya girls. Õhtul käisid Merili ja Georg ja tädi Külli ja onu Sulev külas, see oli ka tore. Ja Gerli saatis mulle Kerdi ukse taha, see oli ka vahva. Oh, momente oli palju:D
Teisipäeval pidin ma kooli minema, sest ma olin niigi seoses reisiga kaks teisipäeva puudunud ja ei saanud tekstianalüüsi seminarist rohkem pausi panna. Igatahes, that was fun, ma jätsin seal totaalse liiklushuligaani mulje for sure ja Pilvis käisin ka esimest korda sellel semestril. Teised ütlesid, et mul vedas loenguga, et seekord oli ikka kõvasti etem olnud kui tavaliselt, et tavaliselt nad pidid lihtsalt kuivalt tekste tõlkima. Nice. Aga jah, rääkis rüütlitest suht pikalt, chivalry jne, see oli huvitav. Ja gotta love Pilvi, ta on lihtsalt ülinunnu. Õhtul oli Kadri juures minu sünna. Kes seal olid. Eeee: Meril, Kadi, Kadri ofkoors, Ann, Liis, Elis, Krissu, Mimmu, Kaia, Aleks, Erki ja Taavi, ma ei tea, kui nüüd keegi nimetamata jäi:D Taavi oli esmaspäeval Riia Rihanna kontseril tiimis ja ka backstage'is ja oi ta oli in laaaav:D Aga nii tore oli Kadri pool. Sest ma polnud enamikku neist niiiii kaua korralikult näha saanud ja kahjuks ei saanud seekordki kõigiga nii palju rääkida, kui oleks tahtnud, mul oli täitsa võhm väljas õhtu lõpuks rääkimisest, kõigiga rääkimisest. Aga see oli nii tore siiski, sest te olete kõik ju niiiiiii ülivägalahedad, et ma ei tea, mis ma ilma teieta teeks. Aga jah, loved it, mulle meeldib, kui mu sünnipäevaks kõige olulisemad kokku tulevad. Kadi ja Meril tulid Inglismaalt ju ja Kaia ja Taavi Riiast. No nad ei tulnud keegi otseselt minu pärast, aga mulle see sobis, et nad kõik just sellel ajal siia sattusid:D Kõiki ei olnud, aga eks mul on kõigiga omad momendid. i haaart juuu.
Aga kuigi ma jõudsin koju umbes nii enne kolme ja oleks saanud ilusti neli tundi enne magada, kui hommikul seminari pidin minema, ei saanud ma seda mitte teha, sest ma olin päeval poest tulles kandnud kätel väga suuri koguseid joogipudeleid ja käed olid öösel nii valusad, et magada ei saanud, pluss köha piinas ka. Ehk siis pooleks tunniks silm vajus kinni ja pool tundi enne äratust ärkasin ise üles. Kell 6 voodist püsti ja õppima eesolevaks päevaks. Siis writing course, kus oli veel suht värske olla, aga siis oli tekstianalüüsi järeltöö, see oli suht tüütu ja siis ma pidin veel linnas ootama, et Kareliga kokku saada, et ta saaks mulle koolisüsteemide peale testi teha, ja ma pidin actually selleks õppima ka, I mean, nt mitmendas klassis õpivad USAs koolilapsed oma constitutioni kohta, yeah right. Igatahes, testi see osa mul eriti hästi vist ei läinud. Aga siis tulin koju. Ja ikka nagu päris silm kinni ei vajunud, aga kuskil nelja aeg läksin ära magama ja kuue aeg üles, et miitingule minna. Miiting oli sellel nädalal ülihea, minusse süstiti üle pika aja positiivset energiat ja ära tulles oli hea tunne. Ja siis oli projekt lähme kõik kluppi ka. Nimelt olime eelmisel õhtul kõik lubanud, et lähme kindlasti retrole eks. Aga jah, asi kujunes lõpuks nii, et soojendust ei olnud ja kõik tulid eraldi peole. Lõpuks oli isegi enam-vähem tore, aga dokumente jällegi ei kontrollitud, nii et jah, Egle vend oli ka seal, 10. klass that is, nii et päris hea kontingent on Illukal:D Aga Aleks oli naisega ja Taavi oli ja Ann oli ja Kadi oli ja Liiiiiiiis-Marii ka, teda ma poleks üldse oodanud näha, see oli superlahe!!! Igatahes, tuttavaid endiselt liiga vähe ja ma ei tea. kadi ja taaviga oli lahe alguses tantsida, pärast oli tuju kadunud, tervis kehv ja uniiiiii. Kadi oli mu elupäästja ja tuli mulle kluppi järele, ta käis vahepeal ära kuskil. Niisiis, vajusin koju, magama ja hommikul mingi poole 11 ajal üles, et eesti keelde kindlasti jõuda. Ja hakkasin minema juba, aga siis helistas õnneks Sille, et ära jääb, tädi on haige ja sain eedeni juures pidama, tulin koju ja siin ma olen. Nüüd saab ennast välja puhata ja ravida nii palju kui võimalik!!
Aga okei, nüüd tuleb see osa, mille pärast kõik mind mõnitada saavad ofkoors, aga kui ma kolmapäeval ootasin, et saaks järeltööd tegema minna, helistas emme, ja ütles, et BSB tuleb eestisse ja kas te arvate, et ma terve ülejäänud päeva sain millelegi muule keskenduda? Nõup nõup nõup. Kadri on mu päästja ja tuleb minuga sinna. Nagu tõsiselt, kõik, kes mind tunnevad pikemalt, eriti mu kommertsi klassikaaslased, peaksid teadma, et see on nagu lapsepõlve unistuse täitumine. Ma olen nende muusikast nüüd täiesti võõrdunud, pole mitu aastat vanu laulegi kuulanud, ja noh, need uued on suht allapoole arvestust, AGA ma kasvasin nende muusikaga üles. Mõnes mõttes ma kasvasin ju nendega üles, Nick oli alguses ju 12, kui nad alustasid:D Ma arvan, et As long as you love me pärast hakkasin ma üleüldse MTV-d vaatama. Ma olen MTV generation. See kõik oli kõva 13 aastat tagasi ja tõesti, nüüd nad tulevad siiiiiiia samasse, ma kuskil 8-9-aastaselt ainult sellest unistasingi, vaatasin mingit Berliini kontserti telekast ja mõtlesin, et mina neid küll kunagi laivis ei näe ja mäletan, et nad käisid Helsingis ja see tundus nii lähedal, aga ma olin nii väike ja keegi ei tulnud minuga ja.....nüüd nad tulevad ilma Kevinita, see on bummer, aga nad tulevad, ma näen Brianit juuuu, õu mai gaad, I'm trying to keep it together. Aga võite öelda, et nende muusika ei tähenda midagi, aga minu jaoks on need mälestused ja ma ei suuda seda ära oodata.

Tahaks siia midagi tabavat kirjutada, aga ei.

Heihei, bonjour!
Reporting Pariisist. Me oleme siin juba kolm päeva olnud ja mõtlesin, et kirjutaks.

Igatahes: teisipäev (1. Päev)
Hakkasime hommikul kuskil seitsme ajal kodust liikuma, Riia poole siis. Karel oli ka kaasas, talle tulid mingid matsid Prantsusmaalt ja Hispaaniast jne külla selleks ajaks, kui meie ära oleme ja ta siis pidi nad teistpidi Riiast peale võtma ja nendega tagasi sõitma. Lennuk läks meil 11:35 ja no suht täpselt jõudsime, tee peal oli muidugi tohutu ummik jne ka. Ei pea vist mainimagi, et see oli mu esimene kord lennata. Kati Murutar oli meiega samas lennukis, aga rohkem eestlasi vist ei olnudki, üks stjuuard oli tegelt. Me istusime päris lõpus, 22. Reas ja siis ma nagu natsa põdesin, sest taga pidi rohkem raputama + see oli boeing ja siis issi hirmutas, et see läheb siuhh otse üles. Igatahes, õhkutõus ja maandumine olid mõlemad superlahedad ja ma nüüd fännan täiega lendamist. Jeeeeee. Lend kestis 2 tundi ja 40 minutit umbes...vähem isegi vist. Igatahes, juba lennukist välja jõudes oli kultuurishokk missugune:D Nii palju erinevaid inimesi, nii põnev. Ja passikontrollis sain bonjour ja merci öelda. Nagu päris. Siis hakkas meil seiklus korteri poole. Korter on meil rue Voltaire’il, see on Rue des Boulets metroopeatuse juures pmst. Sinna saab kesklinnast, nt Trocaderost, 9ga. Aga alguses me muidugi ei mõistnud midagi eriti nendest RERidest ja Metroodest, nagu mis mõttes, kas me lähme ikka õigele poole jne. Juba selles RERis, millega lennujaamast linna sõitsime, mängis üks tüüp mingit pilli, ma ei mäletagi mida, vahva:D Need pillimehed kujunesid täiesti tavaliseks ja see oli nagu lahe, et kui nad pärast raha collectima tulid, ei käinud nad üldse peale, panid topsi korraks nina alla ja kui ei reageerinud, liikusid edasi. Et selline sundimatu. Kerjused olid hoopis teine teema. Need olid ikka õudsad. Üks päev oli üks väike poiss, kes käis ikka inimestele kohutavalt pinda, tükk aega, mitu minuti vaatas oma sõstrasilmadega otsa ja palus ja palus. Igatahes, kaldun olulisest kõrvale. Siis pidime veel kaks korda ümber istuma ja suht ilma probleemideta leidsime korteri üles. Olime natuke siin, koht on tilluke, kahetoaline, aga täiesti okei, odavam ja mugavam kui hotell igatahes. 11. Linnaosas siis. Ja see, et ta kesklinnas ei ole, pole ka eriti õudne, sest metroo on lihtsalt geniaalne liiklusvahend. Ja see tänav on selline kitsas ja meil on prantsuse rõdud ja vahvaaaaa. Muidugi oli pinge natukene, et ega meid üle ei lasta, sest me olime kõik ette ära maksnud ja meile olid lihtsalt juhised antud, et kuidas me sisse saame. Nii, väljast uksest saime sisse, mingi kood oli antud ja võtmed pidid olema postkastis, olid, jee, jõudsime juba mõelda, et jess, ei lastudki üle, aga siis. Selleks, et päris trepikotta saada, on veel üks uks ja seda me ofkoors ei suutnud lahti teha. Siis tuli õnneks üks tädi, tänu kellele me sisse saime ja kolmandal korrusel oli ka meie korter, kuhu me sisse saime. Jess. Aga ikkagi oli mure, et mis me nüüd teeme, kui me ei saagi trepikotta sisse. Nii, tuli helistada Yvesile, kes oli meie händimänn. Yves oli muidugi väga sõbralik ja värki ja selgitas, et see jublakas, mida meie pidasime võtmehoidjaks, oli tegelikult magnetvõti ja seda tuli vastu seina hoida, et uks lahti saada. No tõeline hicki tunne oli ikka:D Igatahes, sõime pisut ja siis mõtlesime linna ka minna. Ma ei mäleta kust kaudu vms me läksime, aga peatus oli Charles de Gaulle Etoile ja esimene highlight oli Triumfikaar, mida ma nägin. See on nii suur. Ma olen alati mõelnud, et see on mingi tilluke. Aga ei, täitsa suur. Siis hakkas vihma sadama, nii et me ei hakanud sinna üles minema, ehk mõni teine päev. Ja siis jalutasime Champs Elysees’l natsa ja ega oligi suht õhtu juba. Toidupoes saime ka hämmingut muidugi, piim on mingis imelikus pakendis ja veinid on nii odavad, noh ega need odavad just eriti head ei ole tegelikult. Aga jah, see oli siis 1. Päev..

Kolmapäev (2. Päev)
Hommikul suutsime me muidugi tohutult uimerdada, aga kuna ilm oli superilus, helesinine taevas jne, siis suutsime ikka lõpuks välja jõuda ja läksime Eiffelit chekkama. Metroopeatus on Eiffeli juures Trocadero (metrookaardid on ka a gift from heaven, tegelikult ka), või st see peatus on seal, kust saab Eiffelist neid ilusaid pilte teha, tuled metroost maa alt välja, kõnnid natsa otse ja vasakule. Seal metroopeatuses oli üks suveniiripood ka, kust ma sain endale Eiffelist väga laheda pildi seina peale. Ja päike paistis ja seal ta oligi. Mustad poisid üritasid oma eiffelitorni kujukesi maha ärida, ei õnnestunud, need nägid niiii feigid välja. 1 euro 1 tower, no thanks, 1 euro 2 towers, no thanks, 1 euro 3 towers, no thanks. Igatahes, pildisessioonid jaaaaaa. Siis millalgi läksime suveniiripoodi, võtmehoidja ralli, ütleks ma. Kati ostis neid kõigile kingiks ja lõpuks oli meil neid kokku vist 21:D Tädi oli nii, et are you trying to buy the whole store? Siis pidime postkaartide jaoks marke otsima, see oli omaette ooper. Tubakapoed on need kohad, kust marke ostetakse, meile näidati suund kätte, et minge sinna poole ja läksime, aga seal oli mingi vana tädi ja ta ei mõistnud kohe mitte, mida me temast tahame. Siis pidime sinna metroopeatusesse tagasi minema, seal oli üks tubakapood, kus tädi mõistis ja saime oma margid kätte. Nii, emme ja issi olid juba eiffeli järjekorras samal ajal kui meie Katiga rallisime. Järjekorras kokku seisime umbes tund aega, ehk isegi vähem. Aga polnud üldse mingi väga hull asi see ootamine. Kõigepealt läksime teisele korrusele, seal ühes suveniiri poes Kati ostis mingit postkaarti ja talle öeldi bashaalusta vastu, siis ta oli küll hämmingus:D Siis istusime, kirjutasime võidu oma kaarte, et need torni postkontorist teele panna. Nii, vaatasime teise korruse platvormil ringi natsa, hullult külmaks läks vahepeal ka. Siiiiiiis pärast lõputut järjekorda läksime päris sinna üles. Ja noh, vaade oli vahva! Aga jube külm oli, kohe õudne. Igatahes, siis kunagi läksime esimesele korrusele, et sinna postkontorisse minna, aga see oli just sellel päeval erandlikult varem suletud. No mis seal ikka, poetasime oma kaardid sealt ukse vahelt sisse. Loodan, et ikka jõuavad kohale, teeme nii, eks. Igatahes, Eiffelis läks ikka kõva pool päeva ära. Ja kõht oli lõpuks ikka jube tühi. Siis hakkasime täiega kimama Cite saare poole, sinna, kus Notre Dame ja Ladina Kvartal on. Seal on rue de la Fayette ja sellel tänaval on need soodsad restoranid ja kohvikud ja värgid. No hindasime pisut oma võimeid üle, kui natuke aega olime kõndinud, siis enam ei jõudnud ja mõtlesime, et võtaks metroo. Aga peatust ei paistnud kuskilt. Paistsid hoopis toredad politseionud ja küsisin, kas nad inglise keelt räägivad, nemad on nii, et jaa, natuke. Ja siis muidugi vuristasid perfektses inglise keeles mulle ette, kus see peatus on. See on prantslaste puhul nii tüüpiline, mulle tundub, et nad on jube tagasihoidlikud, ja niiiii viisakad ja sõbralikud. Metroos, kui ringi vaadata, siis enamik rahvast kas magab või on tülpinud nägudega, aga iga asja peale käib pardon ja merci. Igatahes, millalgi jõudsime siis sinna Huchette’i tänavale, see on Notre Dame’ist üle tee pmst. Peatuseks oli St. Michel. Vaatasime natsa ringi, mina ja Kati suutsime muidugi tee pealt salli osta, nii, jalutasime seda tänavat pidi edasi tagasi, ja kuna nälg oli lihtsalt tohutu, siis läksime ühtede tsurkade kohvikusse, üks tsurka lubas surprise’i ja värki, igatahes, selle koha nimi oli Gyros, neid on seal hästi palju. Ega see toit suurem asi polnud, mingi kebabi teema tortilla sees ja friikartulid, aga suht odav oli vist, mingi 4 euro ringis. Pärast lugesin virtualtourist.com-ist, et pariislased nimetavad seda tänavat bacteria alleyks. Toit hakkas kohe sees keerama selle jutu peale. Siis otsisime pagaripoe, kust ostsime Baguette ja Croissante jms ja siiiiiiiiiis, total highlight: rue de la Bucherie. Kes teab, mis seal asub??? Shakespeare and Company ofkoooooooooors. Rue de la Bücherie algab sealt samast, kust Huchette’gi, aga kui vaadata nendega risti olevat tänavat, siis Bücherie jääb vasakule, seal alguses on üks kohviku moodi asi ka. Igatahes, kes ei tea, siis Shakespeare and Co on selline väike oaas keset Pariisi inglise keelt kõnelevatele inimestele. See on raamatupood, mida peab üks ameeriklane, ja pmst, tema kohta on öeldud, et tal on natukene kommunisti mõtteviis, sest ta peab seda poodi enam-vähem nullkasumi peal. Nii et soodsad inglisekeelsed raamatud. Mina ostsin endale kohe A Moveable Feasti 11 euro eest ja mõni teine päev lähen sinna veel tagasi, kui olen rohkem mõelnud, mis raamatuid osta tahan. Ja veel, kes ei tea, siis selles poes on filmitud filmi Before Sunset (one of my most favourite movies of all time!!!) algusstseen, kus Jesse tutvustab oma raamatut jne. Total highlight, ütlen maaaaaaaaa!!!! Siis kiirustasime koju, poodi ja värkisärki. Vaatasime Katiga veel Before Sunset’i ja I got the chills, me olime seal samas!!

Neljapäev (3. Päev)
Täna hommikul oli taevas hall. Niimoodi tuli otsus minna Louvre’i. Metroopeatus oli Palais Royal Musee du Louvre. Ja siis nägimegi juba püramiide ja läksime sisse. See koht on ikka friiking suur. Samas, mingit tohutut emotsiooni Louvre minus ei tekitanud. Mona Lisa oli muidugi lahe, ma ei vaidle vastu, aga seal oli nii palju rahvast kogu aeg, et see oli nats nõme. Igatahes, me väsisime ruttu ja lonkisime seal siis ringi. Amm, ma pakuks, et me olime seal mingi 3-4 tundi äkki. Ja järjekorras pmst seisma ei pidanudki. Kui välja tulime, avastasime, et ikka keegi streigib. Aga me ei saanud aru, mille pärast jne, nägime, et mingid vaimulikud marssisid seal inimestega kaasas. Siiiiis läksime Forum des Hallesisse, metroopeatus on samanimeline. Ehk siiis shoppama. No mina tahtsin minna H&Mi üle kõige, seal oli see muidugi mingi kolmekorruseline ka vist. Täna me ei jõudnud seal väga ringi vaadata, sest emme ja issi ei viitsinud, aga mingi päev las nad otsivad endale ise tegevust ja meie shoppame nii kaua. Jeee. Aga päris tühjade kätega me ära ei tulnud ja siis vaatasime veel seal lähedal tänavatel ka ringi, ühest täiesti suvalisest poest sain viie euro eest rahakoti endale, juhuuuuu:D Total highlight once again. Täna oli ülimalt väsitav päev, osaliselt ilmselt sellepärast, et nii kaua sees ruumis olime, aga tatsata sai ka ikka mõnusalt-parajalt. Aaa, see tuli ka meelde, et Louvre’is osades kohtades haises ka imelikult:D Ma ei tea, mis me homme teeme, kõik oleneb ilmast. Äkki Versailles, äkki d’Orsay, äkki Pompidou, äkki Montmartre, mina hääletaks lihtsalt kuskil linna nautimise ja chillimise poolt. Oleks ainult päikest. Au Revoir!
Nüüd olen ma kodus ja üritan ülejäänud päevadest midagigi meenutada.

Reede (4. Päev)
Ilm oli ilmselt taaskord hallipoolne ja läksime musee d’Orsaysse. Ehk siis seal on parim impressionistide kogu. Muuseum ise asub vanas metroopeatuses, see on nunnu ja äge näeb välja ka. Ning ta on nii palju väiksem võrreldes Louvre’iga, et seal ikka jõudsime enam-vähem igal pool ära käia. Kati oli ofkoors masenduses ja värki, aga ma vedasin teda kõiki asju vaatama. Kohe esimesel korrusel olid Monet’d ja Manet’d ja eeeee, lahe:D Kõige lahedam oli muidugi 5 tasand, kus olid Van Gogh, Gaugain (ei tea, kas kirjutasin õigesti ja ilmselgelt kontrollida ka ei viitsi, kuigi see võtaks ilmselt palju vähem aega, kui siin vabandamine, et ma ei viitsi chekkida) ja muidugi DEGAS! Degas’ pildid olid üle kõige ja ühe baleriini pildi ostsin endale seina peale panemiseks ka. Juhuu. Igatahes, Kati oli ülimalt tülpinud, tegi seal mingeid lolle videosid ja pilte, ühest poisist käsnakalle särgiga tegi pilte jne, nii et lõpuks tulime sealt ära ka. Õues olid tänavakunstnikud ja hästi ilusad maalid olid, minule üks hullult meeldis, aga issile ja katile meeldis üks teine rohkem, nii et nad ostsid tolle, mingi mustvalge. Igatahes, lahe. Ilm hakkas juba vaikselt päikese poole kiskuma, nii et otsustasime Montmartre’ile minna. See on muidugi kesklinnast suht suht kaugel ja sinna pidime suht pikalt sõitma. Samas sõber metroo aitas ikka palju. Aga kuna Montmartre on mäe otsas ja meie dumbassid ei taibanud lifti kasutada, saime me kaugelt maa alt kõmpida treppidest üles sinna mäe otsa:D Montmartre on nagu San Francisco. Mitte, et ma seal käinud oleks, ofkoors, aga tänavad on samasugused järsud ja jalutamine oli seal tõesti vaevaline. Käisime söömas ka seal ja see oli lahe, sõime soolaseid creppe ja need olid hästi head ja vahva kelner oli ka meil. Siis otsustasime päris mäe otsa Sacre Coeur’i juurde kõndida, sealt oli muidugi imeilus vaade linnale ja kümned kümned suveniiripoed. Sacre Coeuri katedraalis käisime sees ka, seal käis parajasti missa ja see koht oli niii ilus. No täielik Peetri kiriku vastand...suursugune, imeline, laheeeee! Siis hakkasime otsima Moulin Rouge’i. Ei olnudki väga väga keeruline, seal etendust vaatamas me ei käinud, aga veski nägime ära:D Siis liikusime koju natukeseks vist. Jah sööma ja hetkeks puhkama. Ja siis läksime linna, Eiffelit vaatama. Ja see oli hästi ilus. Need samad suveniirimüüjad käisid pinda, aga nüüd nende tornikesed plinkisid, just adorable. Aga see oli ikka väga ilus, kui torn ise sädelema hakkas!! Ma tahtsin seda momenti filmida ka, et kui ta sädelema hakkas, aga just too hetk, kui ta hakkas sädelema, oli mul kaamera suunatud katile ja sis see üleminekumoment jäi tabamata. Aga Ilus ilus ilus.

Laupäev (5. Päev)
Laupäev oli shopingupäev. Ehk siis, kuna ilm polnud just kõige parem, ei vaimustunud mina ja Kati mõttest Versaille’sse minna ja otsustasime ilma emme ja issita linna minna, ehk siis poodidesse, kuhu nemad minna ei viitsinud. Tegelikult hommikul käisime turul (Porte de Montreuil on peatuse nimi, rahvasummaga kaasa, üle autosilla ja on nagu näha, näeb kohati välja nagu anne turg:P ), mis pidi olema pmst nagu Hot Tartus, ja noh, eks ta mõnes mõttes oligi, neid kaltsuhunnikuid oli seal ikka tohutult, aga meil ei olnud tahtmist ega viitsimist neis tuhnida, aga koti sain 8 euro eest ja ühe kampsuni ja aaa, küünetangid ka, jee. Igatahes, siis kodust läbi ja siis emme issi Versaille’sse ja meie pooooodi. Kõigepealt käisime La Defensis selles kaubanduskeskuses ....Les Quatre Temps oli selle nimi, see on siis päris La Defense’i peatuses, see, kus alla on kirjutatud Grande Arche, lõpp-peatus. ..seal olime paar tundi, keskus oli suur, aga kuna meil aeg pressis peale, siis õue nagu ei jõudnudki, aga ma mäletan, et see osa, mis me maa peal sõitsime vahepeal, mulle küll ei meeldinud. Nagu totaalselt erinev sellest, mis on kesklinnas. Igatahes, siis läksime Tatisse (Barbes Rochechouart, nr 4ga saab sinna nt), mis asub konkreetselt getos, see linnaosa on immigrantide linnaosa ja see pood ongi nagu majanduslikult kehvemini kindlustatud inimestele, st väga odav. Samas, ega sealt väga midagi osta ka ei olnud, aga ma sain teksad 160 eegu eest, suht hea. Jee. Aga seal hakkas ikka natsa scary mingi hetk, mingi meeleavaldus oli jälle ja politsei igal pool ja värki ja selles mõttes oli Les Halles’isse tagasi minemine ikka tohutu kergendus. Seal olime jälle H&M-is natsa ja noh, sellega me olimegi mingi 6 tundi poodides kulutanud ja läksime emme issiga eiffeli juurde kokku saama. Mul oli vaja veel raamatuid osta ja vedasin ülejäänud ka Shakespeare and Co-sse tagasi jälle. Sain Jane Austini Emma ja Before Sunseti ja Before Sunrise skriptid, jeeeeeee. Igatahes, taaskord väga edukas päev. Ma armastan seda poodi. Nagu nii kihvt koht. Igatahes soovitan sinna kindlasti minna, kui juba Pariisi sattuda.

Pühapäev (6. Päev)
Pühapäev on ju kirikupäev ja me läksime Notre Dame’i. Vihma sadas mingi väga ja siis me olime seal sees mingi aja, jällegi, meeletult ilus!! Tornidesse oleks sellise padukaga olnud suht mõttetu minna, aga sellest on kahju, et sinna ei saanud. Siis olime suht pikalt suveniiripoodides ja siis läksime Pompidou keskusesse. Vot nii, now that was pointless. Okei, ma mõistan, moodne kunst ja särk värk ja Dalid oli isegi paar tööd ja see oli lahe, aga ainus asi, mida ma tõesti näha tahtsin, oli Warhol ja kui ühelt muuseumitöötajalt küsisin, et kus Warhol asuda võiks, ütles tema otseloomulikult, et Warhol isn’t here at the moment. Okei, shuut mii. Aga lugeda sai seal muuseumis jälle. Või ei saanud ka? Mul vist ei olnud raamatut kaasas ja siis ma terroriseerisin katit ja tegin temast pilte ja videosid ja käisin pinda. Ma mäletan sellest õhtust veel seda, et mul tuli tahtmine ikka vabadussamba juures ära käia. Läksime siis, jalutasime sinna ühe Seine’i saare tippu, me olime tervel saarekesel ainsad inimesed vist ja käisimegi päris selle samba juures ära, sellest häid pilte kahjuks ei saanudL Kuskilt eemalt, järgmise silla pealt oleks ehk saanud. Aga käisime ära vähemalt. Ja kui tagasi hakkasime liikuma, nägin pidevalt, et maas mingid asjad liiguvad. „Saate aru, ma vaatan kogu aeg, et need linnud, kes siin maas on, on.....APPI, PALUN ÖELGE, ET SEE SEAL ON ORAV!!!!!!” Õumaigaad, kuidas ma ehmatasin, seal oli ROTT! Ja ilmselt kõik need „linnud”, mida ma enda arust nägin, olid rotid. Süda oli pärast veel tükk aega kurgus. Täna üritasin Ratatoillet vaadata ja ei suutnud, sest seal oli nii palju rotte, ei, paha hakkas!!! Igatahes, let’s not think about that! Seal edasi läksime Champs Elyseele, tahtsin triumfikaart tuledes näha ja niii. Käisime ära, sain pildid ja nii edasi ja koju, see oli vist meil üks hilisemaid õhtuid.

Esmaspäev (7. Päev)
Niisiis, see oli nagu viimane päev pmst ja me olime basically saanud ära teha kõik, mida olime tahtnud ja pidime oma raamatud lahti tegema, et veel tegevust leida. Issi tahtis väga minna Pere Lachaise’i surnuaeda, Wiiralti hauale. No minugi poolest, Edith Piaf ja igast muud rahvast on ju veel sinna maetud, eks siis lähme. Padukas oli karm, aga kui lõpuks jõudsime surnuaia väravani, öeldi, et surnuaed on täna kinni, et liiga suur tuul on. Ma ei tea, mille ära lendamise pärast nad nii väga muretsesid, aga mis iganes, ütleme meie selle peale! No siis oli jälle jama, et mis nüüd siis. Võtsime ette Invalidesi. Jeee, sõjamuuseum, Katil oli kohe väga halleluuja just selle muuseumi osa peale sellest sõnast:D Igatahes, väga põnev oli jah, tegelikult ei, meie Katiga lugesime kuskil pingi peal samal ajal, kui emme ja issi neid tanke ja püsse ja vorme vaatasid. II maailmasõjast olid mõned lahedad asjad, aga muidu mitte. Samas on Invalidesisse ju maetud Napoleoni säilmed, nii et see oli isegi põnev. Seda käisime küll vaatamas ja uurimas, see oli änksa. Nii, siis oli kell juba suht palju, kõht oli tühi ja ma olin raamatust leidnud kohviku, kus Hemingway oli kirjutanud „Ja päike tõuseb” ja see oli nii tema, Fitzgeraldi kui ka nt Lenini lemmikkohvikuid. Mõtlesime siis sinna minna. See oli Montparnasse’i linnaosas. Ma ei tea, mida ma mõtlesin, aga see koht oli ofkoors mõttetult kallis ja lõpuks olime nii kaua otsinud, et läksime kohta nimega Hippopottamus. Väga nunnu, eks. Tegelikult ei olnud. Emme ja issi sõid sibulasuppi ja trust me, that looked just awful! Ja minu salat oli mingi väga kahtlane ja kati vist suht ainsana oli oma toiduga rahul:D Nii, issil oli kindel siht Montparnasse’i tornis ära käia. Jaaa. See on see kõrge must torn, mida eiffeli tornist ka näha on. Niisiis, see on euroopa kõrguselt teine hoone, mina ei tea, mis see esimene siis on, iseenesest eiffel peaks vist kõrgem olema. Aga sellel hoonel on lahe lift. 38 sekundiga 56ndale korrusele. Väga väle indeed. Annelinnas jääkski nii kõrgele sõitma. Ja me jõudsime sinna sellisel ajal, kui hakkas just pimedaks minema, nii et me saime näha tuledes Pariisi kuskilt kõrgelt. Ja see oli ikka midagi muud, kui päevavalges Pariis. See oli see õige. Me käisime katusel ka, kus isegi mina peaaegu minema lendasin. No sest nii tuuline oli, koti rebis see tuul ikka vägisi õla pealt ära. Igatahes, kakaod jõime seal kohvikus ja seal tuli minu jaoks reisi üks kõige paremaid nalju: mina ja kati istusime ühes lauas ja emme ja issi teises ja kuulasin, mida emme ja issi räägivad. Issi vist liigutas natuke, ja emme küsib: kus sa lähed? Issi: kuskile ei lähe. Emme: Ma arvan ka, et siin ei pea nõusid ise ära viima. Okei, I know this sounds a bit kuku, aga ma olin naerukrampides selle pärast ja õhtul me katiga lihtsalt ei saanud naeru pidama selle nalja pärast.

Teisipäev (8. Päev)
Hommikul ärkasime juba kell 7, sest Kati oli ainsana endale äratuse pannud ja ta oli selle endale kaheksaks pannud ja oli unustanud, et ta oli unustanud telefonis kella keerata. Nii et ärkasime nii, et väljas oli suht hämar veel. Jei. Aga vist suht ainult tänu sellele saime me piisavalt vara valmis, et õigel ajal korterist minema saada. Lennujaama sõites oli väike paanika ka, et kas me ikka õige RERi peale istusime. Sest samas suunas lähevad nii B5 kui B3, aga ühel hetkel läheb üks Charles de Gaulle’sse ja teine kuskile ma ei tea kuhu, nii et suht pinge oli, sest rongis sees ei olnud ofkoors kuskile kirjutatud, kumb ta siis on. Aga õnneks oli ikka õige. Ja me jõudsime isegi enne check-ini algust kohale ja kõik läks igati rahulikult. Väga paljud lennud jäeti too päev ära, mingi tormi teema oli, aga meie oma ikka toimus. Lennuk raputas natukene ja hilines, aga kõik oli okei, ainult jube palju venelasi oli meie ümber ja see tõi tagasi maa peale, et ok, ongi tagasi minemine. Terve selle aja ei olnud ma kuulnud sõnagi eesti keelt ja vaid mõned lausekillud vene keelt. No eesti keelt ma tegelikult muidugi kuulsin, aga ainult omavahel, st eestlasi ei näinud ühtegi rohkem. Igasuguseid muid keeli, aga vene keelest kõrvad puhkasid. Oi kui hea puhkus. Jõudsime Riiga, Karel ootas lennujaamas ja eee..siis muidugi suutsime teel Valka ära eksida, kuigi ma ei saa aru, Karel ja issi on seda teed lennujaama ja Valga vahet niiiiiii palju kordi sõitnud, et nagu võiks juba selge olla või nii:D Aga kunagi koju ja ei mingit puhkust, hommikul Zagurasse.

Vabandan, kui siin nagu mingit väga järjepidevust või nii ei ole, aga need sissekanded on

kirjutatud kolmel väga erineval korral ja iga kord olen midagi ka juurde lisanud. Aga selline ta oli, mu reisuke. Ja tahan tagasi juba! Millalgi tekitan pilte ka, no worries.