Mis siis uut. Lenny Kravitz "Lady" laulab praegu.
Kool vist nagu algas siis. Ja mul polnud vist aimugi, millesse ma end mässin. Tegelikult ka.
Esmaspäeval oli aktus. See oli üle ootuste põnev ja pärast neid kõnesid ei kannata vist enam kunagi Serki kuulata (kuigi samas, huumori poolest nagu võiks:D). Et see oli huvitav. Pärast seda mingi infotund või midagi, meie rühma tuutorid on hullult lahedad ja abivalmid, see on vahva. Et selgitati midagi pisut. Enivei.
Dashboard Confessional "The Secret's in the Telling"
Pärast tulin vist koju, aga õhtul läksime Sillega mingile välistudengite tutvumisõhtule atti. Ma tean, vabatahtlikult atti, I am ashamed. Igatahes, that was pointless. Meie lauas olid kamp eestlasi, üks tüüp Gruusiast, siis üks Hiinast ja üks Brasiiliast ja pärast tulid mingid prantsuse tüdrukud ka. Igatahes, need inimesed kuidagi häirisid mind pisut. Eriti see Brasiilia tüüp, tal on täpselt sama aktsent, mis Davidil, aga ta ei ole David! ja raske oli teda kuulata niimoodi. Ära räägi minu kuuldes selle aktsendiga, kui sa David ei ole. Igatahes, me olime Sillega tüüpilised eesti müürililled ja lahkusime varakult, natsaks kontserti kuulama ja seal nägime Erkit ja Elist, nemad viidi kohe pärast aktust konkreetselt jooma:D Aga ma tulin varsti ära koju, sest ma pidin ju supermodelle nägema.
Teisipäev hakkas minu jaoks juba hommikul dramaatiliselt. Loeng hakkas 8.15 ja ma pidin sinna bussiga minema. Nagu whatever. Buss oli pungil täis ja see oli kohutav. Ma pole ju mitte kunagi om 12-aastase koolikarjääri jooksul pidanud kooli bussiga minema. Et shokiteraapia. Sillet ma bussi pealt üles ei leidnudki, alles siis, kui maha saime sealt, leidsin ta üles. Igatahes, esimene loeng oli Inglise keelt kõnelevate maade ühiskond ja kultuur. See oli täitsa okei, õppejõud on hästi vahva vana, naeratab kogu aeg:) Ja see aine tundub suht huvitav ka. Et seal siis ta räägib meile igast erinevatest inglise keelt kõnelevatest maadest. Esimesena tuleb vist Iirimaa. Vot nii. Siis teine oli sissejuhatus keeleteadusesse. No see oli lihtsalt kohutav, me surime seal. Seal on kõik esimese kursuse filoloogid koos, ja see audikas oli nagu totally full. Igatahes, see aine tundub vähemalt meeletult teoreetiline ja tehniline ja igav. A'la, millest koosneb keel, mis on selle allüksused jne. Igatahes, ja selles aines on vaheeksam ka, see on oktoobris juba. Niuts.
Red Hot Chili Peppers "Desecration Smile"
Siis oli jällegi infotund, kus meile igasugust infot jagati, mida valida, millal midagi võtta jne. Pärast seda oli veel üks loeng, kuhu me minna tahtsime, aga lihtsalt puhtfüüsiliselt sisse ei mahtunud. Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Vot. Aga me nüüd registreerisime sinna ära, et järgmine kord lähme lihtsalt varem kohale ja siis ikka peaks mahtuma. I hope. Niisiis, koolipäev sai suht äkki lihtsalt otsa. Ja nii pingeline päev oli. Mõnes mõttes nagu meeldib, aga samas mõtlen, et miks. Ma ju ei taha seda. Oh jah.
Nicole Scherzinger feat T.I "Whatever You Like" Ai laav this song right now.
Täna hommikul jälle bussidraama ja siis Küütrisse. Amm, esimene seminar oli Praktiline grammatika, kus me oleme mingi haridusteaduse rahvaga koos vist. Enivei, see on basically nagu grammatika, aga spetsiifilisem vist ja noh, ma ei tea, mitte midagi huvitavat igatahes. Pärast seda oli fonoloogia, ja see tundub täitsa vahva. Ainus suuline eksam meie õppetoolis ja eksami üks osa on ühe Shakespeare'i soneti esitamine. Haha. Igatahes, põhimõtteliselt on see siis hääldamise teema. Ja koknit kuulasime seal täna ja üllatavalt palju oli aru saada. Pärast seda koju ja siis linna tagasi, pidin Kadi, Merili, Kadri, Anni ja Liisiga kokku saama, aga asi kujunes nii, et lõpuks olid seal ka Ints, Aleks ja Siim. Juhuu. Hardi käis ka hetkeks. No ta jäi väga hiljaks. Igatahes, neid kõiki oli nii hea näha. Ma olen viimased paar päeva totaalse mulli sees elanud ja oli hea oma inimesi näha jälle. Liis-Mariid nägin täna täiesti juhuslikult tänava peal ja teda oli nii hea näha, et see tõi konkreetselt pisara silma. Ma olen liialt emotsionaalne, tõsi, aga ikkagi, I need my safety-net. Ma ei saaks ilma nendeta hakkama. Ja nüüd ma jään Kadist ja Merilist ilma. Õnn kaasa mulle siis.
Eks näis, mis õhtul saab, alguses olid suured plaanid, aga nagu vajusid ära vist, et ei tea. Igatahes, homme hommikul kell 10 Ülikooli raamatukogu tuur:D
Ja Rooney When did your heart go missing ja Coconut Recordsi West Coast on lihtsalt asendamatud hetkel;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar