neeger on inimene. inimene on neeger.

poleks arvanud, et minust sellised sõnad tulevad. aga see on nii õige. igatahes, jutt siis no teatri tükist onu tomi onnikene. ma ei jõudnud raamatut etenduse ajaks päris läbi. ma tean, luuser olen, see oleks pidanud mul juba eelmise aasta sügissemestril läbi olema. aga i guess not. igatahes, umbes pool raamatut sain läbi. tegelikult vähem isegi. aga jah. see osa, mida ma olin lugenud oligi see, millest koosnes esimene vaatus. et see aitas aru saada. sest nad ei rääkinud seal ju inimese keelt. ehk siis, suur osa dialoogist oli mingi imelikus saksa inglise hispaania prantsuse keele segus. ja see oli segane. muidugi aitas, et ka seal oli siiski mingi süsteem süsteem, et kui keegi oli surnud, siis ta oli muerta ja kui keegi müüdi maha, siis oli verkauft. et sellistest asjadest sai ikka aru. aga mõni lugu jäi natukene segaseks. aga eks selleks ongi raamat. aga mina ei saanud päris täpselt aru, mida nad selle pudikeelega taotlesid. vot ei tea. ilmselt midagi sellist, et inimesed suhtlevad üksteisega ja ei mõista üksteist, aga samas mõistavad. ma ei tea. et selleks, et mõista, pole vaja ühist keelt? Explain please. amm. ja see oli nende poolt jällegi väga erinev tükk, sest tegelikult oli tegevustik ja dialoog (nii palju, kui seda inimkeeles oli) võetud otse raamatust ja keegi oli kogu aeg ka jutustaja rollis, kus loeti otse raamatust ette, mis toimub. see aitas ka mõista. ma pean ütlema, et rasmusel oli minu meelest seal kõige raskem ja kõige huvitavam, kõge challengingim roll. sellist looma mängida ei saa kerge olla. sest vahepeal läks ikka väga koledaks ära. julm. ja risto. risto on nii tore. tal olid sellised head inimeste rollid selles etenduses, et ta oli lihtsalt sümpaatne ja kõik, mida ta teeb, ta teeb seda alati sellise mõnusa paueriga, et lihtsalt lust on vaadata. ja alati on oma kiiks juures.

enne teatrit käisime juba hästi kiiresti kalliteks saanud peymani ja daniga pierre'is. ja nabil ka joinis. meil oli liiiga vähe aega, aga siiski. see natukenegi oli tore ju. alati tähendab palju. ja varsti jälle ikka.

eile oli emme sünnipäeva üritus. ja see toimus jõehobu peal. ehk siis paadi peal. see oli vahva. meie katiga olime seal paadi peal ainult paar tundi, aga tore oli ikka. nalja kui palju. ja õhtul käisime härra ants sepaga (austin smithiga) balletigalal. kevade tundub nii kihvt. kindlasti tuleb minna vaatama.

mis veel head on toimunud? midagi eriti vist. kuidagi sellises ootuses olen. ja kuulan tulemist. et siis oleks tuldud. üks tund on jäänud veel aega. ei tegelikult ei teagi, keda või mida ma ootan. ootan, et juhtuks midagi, mis elu pea peale pööraks ja põnevaks teeks.

inglourious basterds homme.

this is the last time you'll ever see me.

gaash. okei, olen nüüd jälle hooked. vahepeal, kui new mooni alles shuuditi, siis ei olnud üldse saada footage'it uue filmi kohta, aga nüüd hakkab seda järjest muudkui tulema ja gaaaash, ma olen nii excited.

http://www.mtv.com/videos/movie-trailers/428864/new-moon.jhtml#id=1618886

this is going to be HOT!!! 20 november. no ma loodan, et ta jõuab ikka meieni ka samal ajal. get excited.

other than that. amm. olen omadega läbi, ei suuda voodist eriti hästi tõusta. olin 20 tundi tööl ja kui 7 ajal hommikul koju jõudsin, ei suutnud magama jääda, sest käed valutasid (ma viimasel ajal pesen nõusid ilma kummikinnasteta töö juures ja nüüd tekkis fairy vastu selline allergia, et mu käed nägi ikka väga koledad välja, pluss see valu. nüüd on parem muidugi), jalad valutasid, selg valutas ja lihtsalt selline üleväsimus oli. you know how it is eksole.

ja tahan onu tomi onni läbi saada tegelikult täna. homme lähme tallinna vaatama seda no-sse. sellest siis hiljem kunagi.

ammmsssterdam oli see. just too nv, kui ma seal olin, oli reisipalavik hollandi kohta ja ma nüüd kuulan seda tagantjärele. huvitav. igatahes, võin öelda nii palju, et hästi tore reis oli. see tripp oli rohkem nagu social, kui turistilaks. ehk siis käisin kullakallil cathyl külas. ja tema sõpradel. hästi kihvt oli. see reis ja üle üldse see suvi on minu jaoks nii hea ja eriline olnud. ma olen kohtunud nii paljude eriliste inimestega ja pidanud maha nii palju sügavaid ja huvitavaid, hingetoitvaid vestlusi. et lihtsalt hea on. mõnes mõttes on see mõistusele tohutult hea, kuid pärast midagi sellist tahab minu peakene puhata. ja lihtsalt olla. olla jõude. aga ei saa, sest ma olen alates tagasitulekust kuni tänaseni iga päev pidanud ametipostil olema ja järgmine nädal niisamuti. selline rebitud tunne on. kuidagi tahaks lihtsalt pikutada ja haihtuda, aga ei lasta. ei, raha on vaja muidugi. aga mis hinnaga? kuidagi selline tühi, drained tunne on. oh, eks it has been a lot to take in, et muidugi tahaks olla lihtsalt. ja füüsiliselt olen ma ka a wreck. ma siin suren. gaaaash, kas enam rohkem ei taha vinguda? mul on nii vedanud ju. ja kõik on ju hästi. tahaks lihtsalt olla oluliste inimestega.

shalllalalalalalalalalalalalalalalala. kirjutan äkki reisist pikemalt hiljem kunagi.

madonna. no see oli an interesting experience. käisin emme ja issiga. läksime umbes poole kuueks kohale, sisse hakati ülevalt laskma alles kuuest vist, aga saime suht kiiresti sisse, umbes veerand tunniga, ütleks ma. siis läksime vaatasime, mis kati teeb. kati müüs õlut. talle ei olnud just kõige vipim koht sattunud, ta oli seal uue wc vastas. aga noh, õlut ikka osteti. meie ei hakanud sinna ette poole trügima, emme ja issiga näppu viskama ei hakanud. aga leidsime üleval künka peal suht hea koha, kust kõik oli näha. küll natukene väikeselt, aga siiski näha. ja siis saime oodata, sest oakenfold läks peale alles kaheksa ajal, ja noh, minu jaoks ei tähendanud see ka just eriti kontserti vaid veel ootamist. siis lõpuks ometi kuskil natukene enne poolt kümmet hakkas päris kontsert ka. ja see oli vahva. nagu madonna ju ikkagi. ma olen see tüüpiline, et eriline fänn ei ole, aga see on ju ikkagi madonna. ja kihvttt. see show. vau. no madonna vokaal pole midagi erilist ja suur osa ajast ta ei laulnud laivis nagunii. aga tants, valgus, video. vau. laserid. pharrell, kanye, britney, justin. kõik olid seal ekraanide peal. ja ausalt ka sellist show'd pole keegi enne teinud ju. okei, ma jacko kontserdi kohta ei tea, aga no kihvt kihvt kihvt. ja kõige kihvtim oli like a prayer. ja 4 minutes. ja mai gaaaaaash, kui hea see oli. ausõna, ei hakka vinguma. ainult, et madonna oli natukene harsh, ja tõesti oleks võinud rahvaga rohkem suhelda. aga noh, ta on madonna. ta ei pea midagi tegema, kui ta ei taha. ju. või peab. igatahes, awesome. terve kontserdi aja oli nii, et vauuu.

ja eile õhtul oli tätteeeeee. kui vahva. ja udupasun. lauluväljakul. see oli natukene vale koht, aga samas saan aru, et ta ei saa teha ka kuskil väiksemas kohas, sest inimesed ju kõik tahavad tulla vaatama. igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata. aga neil oli meri makiga kaasas. ja kajakad. jne. ja vahva nagu ikka. selline soe.

ja amsterdaaaaam homme hommikul.

vaatasin just seven poundsi. ja kuigi alguses oli see film nii segane. ma hakkasin vaatama umbes nii, et oh mul on praegu paar tundi vaba aega, vaataks midagi. siis vaatasin, mis filme mul on ja kuidagi silm jäi selle peale, olin sellest head ka kuulnud. igatahes, alguses oli segane, kuidagi hüppas ühest ajast teise ja will smith näeb kogu aeg nii ühesugune välja ka, et ei saanud aru, mis tegevus toimub minevikus, mis olevikus või kas kõik oli olevikus. igatahes, as confusing as it may have been, oli see hea. filmi edenedes muutus asi selgemaks, ja mina kui mitte kõige kiirema taibuga inimene ei tabanud pointi enne lõppu ära. et mul oli põnev. ja see oli nii ilus. igatahes, once again, soovitan soojalt. ja nimelt ei räägi sisust. tearjerker for sure.