Zitikad, paus kannab, hääl kannab, übertüngad ja pisut rõõõmu:)

So, I guess it's been a while.
Kuulan Emiliana Torrinit. Mmm. Eilses Grey anatoomias oli ka üks tema laul: "Today has been okay". And I must say...: it has.
Me käisime eelmisel laupäeval Gerliga Säsi kontserdil, ehk siis Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane. Üks parimaid kontserte sel aastal kohe kindlasti. Mmm, to die for. Ja see blackbox Athenas on nii mõnus. Ja nemad olid nii mõnusad. Võiks olla kohe eraldi nende plaat. Äkki ongi. Oh jah. Vähemalt jõuluks saab Dagö DVD, yay!!!
Sophie B. Hawkins "Damn, I wish I was your lover"
Siis, koolinädal möödus vägagi kooliselt. Terve esmaspäeva veetsin basically raamatukogus või koolis ja siis veel öösel kella kolmeni keeleteaduse seltsis. Või noh, vähemalt pool ajast selle seltsis. Jah. Igatahes, vaheeksam oli siis, ja ma ei kujuta ette, kas ma sain läbi, sest see oleks ikka päris ime. Aga järeleksam peaks idee poolest nüüd teisipäeval olema, aga tulemusi pole ikka veel teada. So go figure. Nendelt õppejõududelt millegi pärast ei imestaks ka sellist käitumist, et lähme teisip kohale ja nad on nagu nii, et davaj, need said läbi jne ja ülejäänud kohe järeleksamile. Aga eksami ajal sai naerda ka kõvasti, Torn-Leesik, kes meid valvas, pool ajast lihtsalt irnus, sest kui talle töö nagu ära viidi, siis ta kohe luges seal vastuseid ja hoidis kahe käega peast kinni, et maigaad, mida nad kirjutavad. Ega minu meelest oli minu looming teemal, mis vahet on häälikutel ä ja u, ka väga hea. Nimelt, need on erinevad häälikud, järelikult neid hääldatakse erinevalt, ä puhul on suu lahti, aga u puhul suu "pruntis". Ma ütleks, et keeleteadlast minust vist ei tule. Maigaash, kui närvi ajas pärast osade inimeste attitude, et ega see ju raske ei olnud. Alright, fine, olete hea peaga, palju õnne teile. Aga minu poolest pange end põlema.
Ai kui õel.
Karoli ei ole ju õel. Not even a bit.
Me vaatasime eelmine nädal Prison Breaki uut hooaega ka!!! Maigaash, kui hulluks asi läheb, uus vangla on poole hullem kui see, kus nad enne olid. Väga hull. Ja Sara. Ei tohi rohkem rääkida, äkki osadel veel vaatamata. Masser.
Kolmapäevaks plaanisime osadega hullu klassiürituse. Läksime siis kohale ja noh nii palju siis sellest, olime mina, Sille, Liina, Leeni, Mimmu ja Krissu. Leeni läks pmst kohe ära, siis kohe varsti Krissu ja siis jäime meie pärast veel tükiks ajaks juttu ajama. Tore oli tegelikult nii või naa.
Neljapäeval käisin lapsi hoidmas, ja Nora kallikene on haige ja mul on temast nii kahju, mingi silmapõletik, nohu, julm köha jne. Ja Tiina-Erika ja Meelis käisid teatris ja ma pidin lapsed magama ka saama. Alguses õnnestus täitsa okeilt, ja Nora jäi isegi varem magama, kui ma ootasin, aga varsti ta ärkas üles, sest tal oli niii valus köhida, ja silmad olid valusad ja oh jah. Nii nukker. Kisa oli palju. But there's nothing we can't handle. Selle nädala moto. Saime hakkama.
Chaka Khan "Ain't Nobody"
Reedel ärkasin hommikul ja mökutasin nii pikalt ja siis kui lõpuks välja jõudsin, nägin, kuidas 20 minema sõitis. Helistasin issile, et ta mu päästaks ja kooli viiks, õnneks ta tuligi ja kui me olime peaaegu kohale jõudnud, helistas Sille ja ütles, et talle oli helistanud Kaisa ja öelnud, et loeng jääb ära, et ukse peal oli silt olnud. TÜNG. Ok, mõtlesin, et lähen raamatukokku õppima. Raamatukogu oli kinni, mingi puhastuspäev or smth. Hakkasin trepist alla minema, Kaisa tuli vastu ja ta tahtis ka raamatukokku minna, aga siis me läksime hoopis koos Wernerisse, kus me olime kauakaua. Kõrvallauas joodi hommikul veerand 11 ajal tekiilat ja cuba libret ja jaurati. Igatahes, Kaisa oli tunni-paar, mina passisin kaheni. Lavli.
Enivei, õhtul läksime Kadri maale. Eneli ja Mia olid ka. Igatahes, igati chill, vaatasime Grey anatoomiat, väike vein ja pildid, sitikas jne:D Ja muidugi jäätiseisu, aga ükski ümbruskonna tankla polnud lahti. Öösel magas Mia minu ja Kadri vahel ja that was quite an experience, iga natukese aja tagant oli vaja haukuda ja kui sa julgesid öösel vetsu minna, siis tagasitulles võeti sind vastu nagu murdvarast. Nunnu. Hahaha, Mia on nii või naa nunnu. Hommikul tegid vanaemad pannkooke ja siis me vedelesime voodis ja käisime õues, kus oli nii külm ja mängisime Fookust ja käisime saunas ja sõime kotlette. Ja siis tulime tagasi linna. Lovely.
"Blood and Peanut Butter" - BC Camplight. Veel Grey anatoomiat. Eile oli nii hea osa.
PS! Mis on Néw York'i vabadusesambal jalas? - Sandaale.

Kuid suvi see ei iial meelest läe, ta südamesse alles jääb.

väga gloomyd on need ajad praegu. Tõesti. Kuidagi nukker ja oh ma ei teagi, mu ellu oleks rohkem rõõm vaja. Samas, ma tean, et rõõm ja head asjad ei jookse ise mu juurde vaid selleks pean ise midagi head tegema. Jah. Jah.
Et siis eelmisel nädalal oli meil Kanada konverents, that's just lovely, gotta love it. Right. Reedel läksime pärast kirjandusteadust ajaloo muusemisse Desmondi kõnet kuulama, tegelikult me jõudsime alles selle lõpuks sinna, enne teda oli suursaadik ka rääkinud. Igatahes, pärast Desmondit oli lunch break ja siis kunagi oli uus session, see oli suht igav, aga järgmine session oli vahva, sest Vogelberg rääkis ja tema talkid mulle alati meeldivad, sest you just gotta love her. Igatahes, too päev ei olnud peale Krista midagi eriti huvitavat. Õhtul käisime Kadriga Rainbow Jazzil ja seee oli hea. Kõigepealt oli üks kvartett Hollandist ja üks tüüp mängis vibrafoni hullult lahe oli. Siis Hedvig Hanson ja Andre Maaker, that was sooo good. Kolmandana oli üks trio Prantsusmaalt, loved the drummer. He went craaaazy. Ja siis kõige lõpus Three Ladies of Blues. Mmmm, nagu tõelised black mamad, hullult kihvtid, ära ehitud igast sulgede ja värgiga, ja nende hääled, mai gaaaash. Ja nende bändis oli üks mees, kes on Ella Fitzgeraldiga töötanud and I hope you know how I love that lady!!! Igatahes, igati kvaliteet. Ja see teadustaja tädi oli õhtu nael, staaaar!!!
Järgmisel päeval pidime ennast kella 9ks juba peahoonesse vedama ja seal meie päev möödus. Kõigepealt oli Kanada ja USA-vahelised suhted, Põldsaare paper oli hea ja üks Leedu tädi tegi ka hästi huvitavalt. Siis järgmise sessioni teema oli Afghanistan ja Kanada Afghanistanis. Sven Mikser rääkis ka. Mai gaash, ta läks nii hoogu, pärast oli discussion ja chair tahtis discussionit nagu lõpetama hakata, aga Mikser segas ikka vahele: may I add!? Alright. Siis ma enam täpselt ei mäleta, mis millal oli, aga oli something on Inuit art, selle ajal ma surin ja joonistasin lillekesi ja kaunistasin muudelgi viisidel oma konspekti. No ja ega mul väga midagi ei olegi selle kõige kohta rohkem tegelikult öelda:D Ma ei kahetse, et ma seal käisin, aga samas, midagi õhku ahmima panevat ma ka seal teada ei saanud.
What else is new. Umm, eile mulle lehvitati. Ja lehvitati sellise innuga, et see tõi sooja. Kahju, et oleme võõraks jäänud. Siiralt on. Äkki seda saab veel muuta. I hope.

Al Green "Ain't no sunshine when she's gone"
Bliss "A Hundred Thousand Angels"
Alicia Keys "No One"
Incubus "Oil and Water"
Jack Johnson "Better Together"
Timbaland feat One Republic "Apologize"
Coldplay "Warning Sign"
Foo Fighters "The Pretender"
Laleh "Live Tomorrow"

Tegelikult on ainult positiivne, et aeg nii kiiresti liigub, see tähendab vaid seda, et varsti saab see kõik läbi. Ometigi.
Oi, mulle meenus, et ma vaatasin eile loengute vahepeal Michael Moore'i "Sicko't" ja seee oli hea. Mina olin mitu korda lihtsalt bewildered. Halvas mõttes, that is.
Ja täna ma loengusse minna ei suutnud, vaatasin hoopis hommikul "Music and Lyrics'it" ja you just gotta love Hugh. Eksjuu. Ja siis ma vaatasin Seksi ja Linna ja lihtsalt chillisin. Ja that's what I'm going to continue doing today. Ja siis peab keeleteaduse vaheeksamiks õppima, ilma naljata.

We could close the curtains..pretend like there's no world outside..

Otsustasin selle nalja ära teha, ja ka nädala sees midagi kirja panna. Ma tean, niii tubli. Kuigi nukker on see, et ei ole eriti millestki kirjutada.
Ma kuulan praegu Postal Service'it ja hea on. "Nothing Better". Selle bändi laulja on Death Cabi solist ka. FYI. Sõusõu. Mul on praegu paus kahe loengu vahel ja tulin koju natukeseks. Because that's what I always do. Eesti keel oli as pointless as always ja paari nädala pärast on esimene kontrolltöö selles aines ja see moodustab 25% eksamihindest ja järgmine KT veel 25% ja kui mõlemad KT-d A-d saada, siis ei pea eksamit tegema vaid saab selle automaatselt A. Selle nimel tasub vaeva näha.
Mis veel. See nv möödub mul harivalt. TÜ-s toimub Canadian Studies Conference ja kui seal kohal käia reede ja laupäev ja 700-800 sõnaline response paper kirjutada, saab 2 AP. Vot, ja mõned asjad tunduvad isegi huvitavad. Oh we'll see.
Mul on totaalne ajusurm praegu, absoluutselt mõte ei liigu, millest kirjutada tahaks.
Teisipäeval võtsin ma endale vaba päeva, ei suutnud nii vara ärgata, et Ilmarisse jõuda ja pärast seda oli Keeleteadus, mis on omaette surm ja Kultuuridevahelises komunikatsioonis ei peagi kohal käima, kui ei viitsi. Kuigi see on üks ainsaid aineid, mis mulle tõesti meeldib. Aga kuna ma ärkasin alles pisut enne 12t, siis oleks kaheks linna liikumine olnud liigne pingutus. Järgmine nädal olen tublim. Aaa, me käisime Englishis ka teisipäeval. Well, that was fun. tegelikult ka. Kuigi alguses tundus kahtlane, et õed tahavad meid ikka advanced'i, aga siis tuli meie saviour, advanced classi tädi ja võttis meilt tähelepanu ära ja nad ei huvitunud meist enam nii väga. Nad itsitasid terve classi meil kõrval klassis, niiet nad on vist nüüd rahul. Aga Merly ja Hype on lahedad. For real. Aga ma arvan, et kogu see asi hakkab vaikselt ära vajuma, et varsti nad lõpetavad classi ära.
Kas ma siis midagi seltskondlikku ei olegi teinud viimasel ajal? Ei. Kuigi peaks. Homme lähme Kadriga Rainbow jazzile.
Järgmisel nädalal on Tallinnas Parvize seminar ja nii väga tahaks minna, aga see on reede-pühap ja meil on Gerliga Dagö kontserdi piletid ja ei saaks tervet aega olla. Midagi võiks ikkagi välja mõelda ja mingikski ajaks minna, sest tahan neid inimesi nii väga näha, see toob suve südamesse. Ja Parvize seminar paar suvekooli tagasi oli lihtsalt üks parimaid seminare, kus ma eales käinud olen. Ta on meeletult hea psühholoog!
Osturalli on ka minu üle võimust võtnud ja tahaks nii väga igast asju osta, aga ma olen oma rahad kõik igasuguste piletite ja asjade alla pannud ja nii palju siis sellest. Mingeid kingi või saapaid oleks väga vaja. Jah.
Mis veel? Nada, I guess. Teeme nüüd nii, et tuleb suvi.

Ciao bellas!

Juhuu, ja ma olen omadega ajast maas kergelt. Aga so what, I say.

Mis uudist. Kui ma meelde tuletan, siis ma kirjutasin viimati surprise-surprise eelmisel reedel. Niisiis, käisime Trine sünnipäeva pidamas Panges. Jaa. Oli tore, neid kolme on alati nii hea ju näha, sest me ei puutu väga palju kokku enam, kuigi Trine minust üle koridori elab. Jaa.
Igatahes, eelmine nädalavahetus, mida ma tegin. Hmm. Ma mäletan, et kuna emme on meil santlaager (nagu ütleb issi), ok, see oli väga kole sõna, igatahes, ta käis jalaga opil ja ei saa nüüd tükk aega korralikult liigutada ennast, pandi mind laupäeval liha praadima. Mai gaad, elu sees polnud sellist asja teinud:D Aga tuli välja söödav, nagu teised väitsid. Enivei. Ja ma vaatasin laupäeval veel filmi nimega In the Land of Women. Ja see oli hea, Adam Brody, totally nautisin. St ega sisu ei olnud midagi väga erilist, aga Adam Brody, enitaim.
Pühapäeval hoidsin hommikul lapsi ja kuna meeletult ilus ilm oli, istusin ma pärast tunnikese toomel ja lugesin. Epp Petrone Minu Ameerika. Väga hea raamat ja purustab nii mõnegi illusiooni selles maast. Vot nii. Nii ilus ilm oli. Ja ma lihtsalt armastan toomemäge sügisel.

Esmaspäeval käisime õhtul Kadriga Tuvi pool tacosid söömas. Tuvi tegi süüa:D Priit käis ka korraks läbi, ta läks teisipäeval sõjaväkke, nii et juuksed olid nullis:D

Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva läks Karel ära, issi sai teda Riiga sõidutada ja sealt ta läks Varssavisse, ja lõpuks, ma pakun millalgi kolmapäeval jõudis ta Prahasse. Ta oli alguses ikka väga segaduses, et kuhu ta minema peab, mida tegema. Sest kuna ta jõudis sinna nii hilja, jäi ta igasugusest orientationist ilma, õppetöö oli ka juba kolm päeva käinud. Et jah. Aga totaalne Ida-Euroopa pidi olema ja kõige parem klapp pidi olema poolakate ja valgevenelastega, toakaaslane on sakslane. Enihuu.
Teisipäeval üritasin ma, geenius, cheesecake'i teha, the American kind, ja no emme ütles, et hea tuli, aga mulle ei maitsenud eriti, mulle meeldib see kõige tavalisem eesti kohupiimakook. Englishisse taaskord ei jõudnud. Mis teisipäeval veel oli, õigus, paha hakkas koolis jälle. Hommikuti peab sööma!
Kolmapäev-kolmapäev, kas midagi toimus? Ei, tulin pärast seminare lihtsalt koju.
Neljapäeval käisime Tuviga Sügisballi vaatamas ja ütleme nii, et mulle eriti ei meeldinud. Sügisel suurendab see niigi olemasolevat masendust veelgi. Ja noh, elu on kole ja need karakterid olid koledad.
Reedel läksime pärast loengut uurimas, kas saame ka kuningannat näha, ja nägimegiiii. Sõitis otse minu eest mööda ja tegi kuninganna lehva-lehvat. Ja pärast kui autost välja tuli, lehvitas veel. Yay. Kuninganna!!
Reedel, ehk siis eile käisid Trine ja Liisu minu pool ja vaatasime jälle Stomp the Yardi. Neile ka meeldis see stombi teema. Igatahes, love those girls.
Täna sain Kadri ja Kaiaga kokku, Kaia sai ka Riiast vahelduseks kodulinna, ja käisime itaaliakas. Nunnu.
Mis veel. Nüüd olen ma tööl and I'm going to die here tonight. Okei, täna ma ei sure, aga homme hommikul küll, sest ma pean minema lapsi hoidma homme hommikul ja ma ei kujuta ette, kuidas ma selleks võimeline olen. Pluss ma peaks idee poolest teisipäevaks esseed kirjutama ja tekstianalüüsi koduseid töid ka tegema, nii et see blogi siin on ajaraiskamine ikka. Jaa, aga mina oskan meeletult hästi aega surnuks lüüa.
Aa, millest ma tookord, kui Karel koju tuli, ei kirjutanud, oli see, et Ranol sattus Neil Armstrongi tütretütre ukse taha. Päris hea, ütleks ma.
What else what else tegelikult. Amm. Tahan lihtsalt puhata ja mängida, let's put it like that.