Memories give me the strength I need to proceed.

Aga see on ju tõsi. Vähemalt minu puhul. Kui mul poleks minu minevikku, mu mälestusi, ei läheks ma edasi, vaid elaks minevikus ja mõtleks: what if...

Ma kuulan härra Jareku selle suve helikogumikku hetkel. Soetasin selle endale juba paar kuud tagasi, kuid ei ole seda eriti kuulata jõudnud, vaid üksikuid laule. Aga see on hea juu.

Mul läks eile meelest ära mainida, et ma olen lihtsalt nii lahe doonor, et eelmisel neljapäeval mulle helistati ja lausa kutsuti verd andma. Väga põnev. Seekord läksin täitsa üksi, sest Kadri tohib alles oktoobris jälle minna. Igatahes, seekord ei olnud pärast nii halb olla, aga nõrkus siiski. Kuid kolm päeva hiljem, kui veri taastunud oli, tundsin end väga värskena:)

What else is up. Sain Kuu külma kuma läbi. Ja praegu on käsil "Väikese printsi tagasitulek", mis ei ole kaugeltki nii hea, kui selle eelkäija. Aga what can you do right.

Veel ununes see, et kolmapäeval käisime preili Mery sünnipäeval. Neiu sai lõpuks ometi 18:D Oli väike pralle vambolas. Yeah.

Täna käisin ma juuksuris. Ma tean ise ka, et ma olen tubli, jaaa. Olen jällegi natukene liiga tume, kuid eks ta jälle kulub talutavaks;) Ja lühemad on ka juuksed. I mean, seekord on aru ka saada, et nad lühemad on.

Ma kindlasti tahtsin mingil teemal veel filosofeerida, aga las ta siis jääda.

Aa, ma olen viimasel ajal Seksi ja linna vaadanud, Meril, ole mu üle uhke:D

Uus algus.

Ma tegin otsuse, et mu xanga tuleb puhkusele saata. It was fun while it lasted, aga ma suutsin lasta end ikkagi ka bloggerisse meelitada. Imeliku ehitusega lause tuli praegu, onju. Aga ega selle pärast minu blogi ei muutu. Oh ei, ma kavatsen siin sama seosetut juttu edasi ajada ja inimesi sellega edasi tüüdata. Juhuu, joy to me.
Mis mul huvitavat toimunud on? Praegu laulab mulle Sting oma Roxanne'i laulu, which I just adore. Mis ma teinud olen viimasel ajal. Ütleme nii, et minu suvi on hakanud oma otsi kokku tõmbama nii, et ma olen asjast niiviisi viimast võtnud, et ma pole mitte midagi teinud. You know how that is. Tegelikult ma ei usu, et te teate, sest mitte keegi ei oska päev otsa niimoodi mitte midagi teha, kui mina. Kui asja positiivsema nurga alt vaadata, siis olen ma viimasel ajal suve kohta palju lugenud. Hetkel on mul lõpetamisel Eia Uue "Kuu külm kuma", mis on minu meelest üks väga eriline raamat ja ma soovitan seda soojalt. Need Sylvia Plathi kirjutiste väljavõtted iga peatüki alguses on ka kohe eraldi leiud. Ja see tüdruk suutis mind panna armastama Taid, riiki, millest ma varem midagi eriti ei arvanud, kuid nüüd ei suuda ära oodata, et seda naeratavaid inimesi pungil riiki külastada. Kunagi. Kui raha on laialt. Igatahes, lugege.
Robin Thicke, mai laav.
Me olime eile ja üleeile Tallinnas. Vanaema sünnipäev oli, juhuu. Igatahes, igati mõttetu käik oli otherwise. Oi, kuidas ma seda linna ei kannata. Või st ma ei kannata seal autoga sõitmist.
Esmaspäeval käisime meie Kadriga Tõnis Mägi kontserdil. See pidi toimuma botaanikaaias ja kuna vihma oli sadanud ja nii edasi, siis Kadri oli hullult valmistunud, meile termosega teed kaasa teinud ja kilekotid olid kaasas, mille peal me istuda oleks saanud jne. Aga kui me kohale jõudsime, tuli välja, et kontsert lükati edasi kella kümneks ja Genialistide majja, sest tehnika oli märjaks saanud. Olgem tänatud Eesti ilma eest, right. Igatahes, me läksime siis Gustav Adolfi kuju juurde pargipingi peale kahekesi romantikat tegema ja teed jooma. That was fun. Igatahes, Kadri on mulle nii kallis. Ja siis millalgi läksime kontserdile ka. See oli hea, kuid mis asjalt võlu pisut ära võttis, oli asjaolu, et me istusime maas ja jalad ja tagumik jäid kohutavalt kangeks. Aga muidu nautisime. Yeah.
Ja täna veel viimased sõprade osad enne, kui arvuti suurde tuppa tagasi kolib. BTW, suur tuba on hullult lahe, kaks seina punased ja teised kaks heledad ja diivan ja tugitoolid on ka kohal, juhhei.
Et nüüd siis kõik;)